Keskpäevatund ⟩ Valitsus on koroonatõrje operatsiooniga läbi kukkunud

Aasta viimases Keskpäevatunnis arutlesid Priit Hõbemägi, Marek Strandberg ja Ainar Ruussaar vastsaabunud koroonavaktsiini teemadel, analüüsisid distantsõpet ning valitsuse kehtestatud piiranguid. Saates räägiti ka terviseameti kommunikatsioonijuhi Simmo Saare vallandamisest. 

Marek Strandberg tõstatas saate alguses küsimuse, et milline on vaktsineerimiskord? «Kui Tartu Ülikooli kliinikumis on üle 3500 töötaja, kes siis esimese hooga vaktsiinid kätte saavad ja kuidas see protsess käima hakkab. Inimestel pole jätkuvalt teadmist. See on väga tundlik teema ja iseenesest võiks see olla selgemalt avalikkuse ette toodud,» ütles ta.

Ainar Ruussaar parandas Strandbergi, et sotsiaalministeerium on teatanud, et mis kell ja kus homme vaktsineerimine Tallinnas, Tartus ja Kohtla-Järvel algab. «Aga tõepoolest, ilmselt need, keda vaktsineeririmisele esmajärjekorras kutsutakse, need teavad, aga seda avalikkusele ei öelda ja võib-olla on see tark,» sõnas Ruussaar selgitades, et ei maksa viha õhutada, et kes on need esimesed väljavalitud. 

Veel räägiti saates sellest, et nakatunute arv jõulueelse ajaga võrreldes on murettekitav. «Me oleme olukorras, kus tuleb tegelikult tõdeda, et kahjuks valitsus on koroonatõrje operatsiooniga läbi kukkunud,» nentis Strandberg ja lisas, et läbikukkimine seisneb selles, et olenemata sellest, et kevadest saati on üleilmselt räägitud ruumide õhuvahetusest, ei ole valitsus ega teadusnõukoda selle olulisust järjepidevalt rõhutanud. 

«See on üks põhjusi, miks majandus on peaga tormanud vastu saviseina ja seisma jäänud.» Priit Hõbemäe sõnul tehti tegelikult juba kevadel ventilatsioonisüsteemide kohta ettekirjutused. 

Juttu tuli ka vaktsiinivastataste sõnavõttude ohust. «Kui keegi, kes suudab ennast veenvalt väljendada vaktsiinide vastu, nakatab selle sama teooriaga kümneid, sadu tuhandeid või miljoneid inimesi planeedil Maa, siis see on üks riske,» rääkis Ruussaar. «Muinasjuttude hulk on väga suur. Kuid erinevalt tavalistest muinasjuttudest on need ohtlikud.»

Strandbergi sõnul on eelnimetatud ohu leevendamiseks oluline, et vaktsineerimiskava läbi viimisel peaksid meditsiinitöötajad arvet selle üle, et milline on inimese tervislik seisund enne vaktsineerimist. «Iga komistus võib väga rängalt tagasilöögi anda.»

On teada, et arvatavasti on 10. jaanuaril võimalik koolid avada. «On üsna selge, et seda ei ole võimalik teha,» ütles Strandberg ja lisas, et suvi on möödunud ilma toimiva distantsõppetehnika leidmiseta, et koole avama ei peaks. Ruusaare sõnul on neid väga palju. 

Hõbemäe sõnul ei ole Eesti õppimiseks võimeline välja töötama kõigile sobivaid platvorme. «Me seome end globaalsete platvormidega ja muutume üha enam nende reeglitest sõltuvamaks.» Ta lisas, et parimad ideed distantsõppe läbiviimiseks tulevad haridusvaldkonnas töötavate inimeste käest.