Olukorrast ajakirjanduses ⟩ Suurbritannia sulgemise infooperatsioon käib õpiku järgi

Eile tulnud uudiseid Suurbritannias levivast mutantviirusest tuleks vaadata küünikute pilguga läbi Boris Johnsoni prisma, mõtiskles Rein Lang Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses».

Eile õhtul pidi lõplikult selguma, kuidas lõppevad Brexiti läbirääkimised Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel. Seni ei ole ühtegi lõplikku avaldust tulnud. «Neid, kes veeretaksid Boris Johnsonit sulatõrvas ja seejärel sulgedes lepingu sõlmimise eest, on umbes 45 protsenti. Umbes 50 protsenti on neid, kes veeretaksid teda sulatõrvas ja sulgedes selle eest, et ta lepingut ei tee,» kirjeldas Lang Johnsoni valikuid. 

Ta tunnustas, et Eesti meedia hakkas kohe sõna andma viirushaiguste asjatundjatele. Näiteks professor Irja Lutsar tõi välja, et koroonaviiruse uus tüvi leiti juba 19. oktoobril ehk kaks kuud tagasi. Lutsar ütles, et talle tuli Suurbritannia praegune sulgemine ootamatult, millega Lang nõustus. Koorberg tõi välja, et strateegilises kommunikatsioonis võis tegemist olla olulise vahendiga.

«Teades Boris Johnsonit kui Donald Trumpi väga väärikat õpilast infooperatsioonide läbiviimises,» sõnas Lang.

«Et asi käib otse õpiku järgi, jah?» küsis Koorberg vastu.

«See käib vist õpiku järgi küll,» nõustus Lang. «Kannatajaks loomulikult on kõik need britid, kes tahtsid jõule pidada.»

Ta lisas, et võib siiski oodata, et sulgemine tihedalt asustatud saarel annab viirusetõrjes teatud efekti ning võimaldab valmistuda vaktsineerimiseks. 

Koorberg tõi välja terviseameti saadetud sõnumi, kus sooviti inimestele häid pühi. Aadressiribal oli siiski vaid näha, et terviseametist on teade tulnud. «Ma pean küll ütlema, et minu süda hüppas korraks ja mitte rõõmust, vaid sinna saapasääre põhja, sest ma mõtlesin, et millega ma nüüd olen hakkama saanud,» ütles Koorberg ja küsis, kas ikka oli tegemist asjaliku kommunikatsiooniga. 

Lang meenutas, kuidas siseministeerium saatis kõigile inimestele e-kirja ettepanekuga täiendada oma kriisivarusid – seda ajal, kui õhus oli suure rahvusvahelise kriisi hõngu.

Saatejuhid hakkasid tagasi vaatama Eesti ajakirjanduse viimasele kümnendile. Koorberg tõstis esile kirjastuste ja trükitööstuse viimase aasta edetabeli, kus ristsõnatootja Kuma tõusis neljandale kohale Äripäeva, Ekspress Meedia ja Õhtulehe kirjastuste järele. «See on väga tubli tulemus,» ütles ta.

Viimastel nädalatel ilmunud analüüsidest nimetas Koorberg Tiit Hennoste esseed Vikerkaares. «Võttes kokku küllaltki lühidalt, ütleb ta, et reklaamiraha kadumine, digimeedia ja klikkide valitsus, peavoolumeedia usaldusväärse langus ja alternatiivide tõus, konfliktikesksus ja polariseerumine, vihakõne ja trollimine, poliitkorrektsus, fake news ja valetavad pealkirjad, reklaami ja sisu piiri hajumine. Kokku ühendab neid üks märksõna: kvaliteetajakirjanduse kriis,» luges Koorberg Hennoste tekstist. «Päris karmid sõnad,» hindas ta.

Koorberg soovitas Eesti ajakirjanikele ja ajakirjandusjuhtidele Hennoste analüüsi lugeda. Hennoste vaatab otsa trükiajakirjanduse üldisele allakäigule ja juhib tähelepanu tiraažide langemisele. «Mõne üleriigilise ajalehe tiraaž on muutunud nii väikseks, et seda on juba väga keeruline üleriigiliseks ajaleheks nimetada,» sõnas Koorberg Hennoste toodud numbritele toetudes. 

Lang sõnas, et tema võtaks kokku veel lihtsamaltki. «Aeg ja tehnoloogia on viinud ajakirjandustööstuse kui majandusharu olukorda, kus eelmised ärimudelid enam ei toimi. Tuleb uued ärimudelid kasutusele võtta, aga sealjuures mitte unustada põhiväärtusi, toimimisväärtusi. Sellega maadleb kogu maailm.»

Ta märkis, et USA meediat vaadates jääb mulje, et kriisi madalpunkt on neil juba ületatud. Uued ärimudelid nii ajakirjandusväljaannetes kui ka televisioonis on hakanud ennast vaikselt tõestama. Koorberg argumenteeris, et tellijate rahakotirauad on suutnud avada üksnes suured rahvusvahelised kontsernid, aga USA kohalik ajakirjandus ehk siiski suurte metropolide väljaanded vaaguvad hinge.

Langi Koorbergi täheldus ei veennud. Ta ütles vastu, et USA kohalikud väljaanded on kolinud netti ega arva, et riigifirma peab paberlehe lugejatele hommikul koju viima. Eesti postiteenust vaadates küsis Lang, kui kaua jaksavad ajakirjandusväljaanded taluda, et Omniva maapiirkondadesse hommikuti lehti koju ei vii, aga omaenda lahendusega ka välja ei tulda.

Koorberg sõnas, et Omniva on juba aastaid tahtnud, et loobutaks laupäevasest kojukandest. See pole aga ajakirjandusväljaannetele vastuvõetav, sest nädalavahetuse lehed on kõige sisukamad. Kümme aastat on ennustatud, et kui paberleht alles jääb, siis just nädalalõpulehe lisadena. Lang sõnas, et sellisel juhul tuleb leppida esmaspäevase kojukande loobumisega. Koorberg nõustus, ent lisas, et see ei saa tähendada ükshaaval kõigi päevade ärakukkumist. 

«Eraajakirjandus kindlasti kukub kokku, kui ta ei tee tohutuid jõuponnistusi digitellimuste arvu suurendamiseks,» ütles Lang. «See on nende prioriteet. Vastasel korral ei tule niikuinii midagi välja.»

Ta märkis, et Eesti meediamaja peab saama 100 000 digitellijat hinna eest, mis on tarbijale vastuvõetav, ent mille eest saab ka sisu toota. Reklaamimüük ja paberlehe väljaandmine võivad olla ärimudeli komponendiks, aga ei saa enam olla peamine printsiip.