Katuserahade jagamisest võiks sündida veel palju hašeklikke följetone, sest ainest naljakateks lugudeks on kuhjaga, sõnas Rein Lang Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses». Ent tema jaoks pole sugugi naljakas, et prokuratuuri kuvand ausast, objektiivsest ja demokraatia teenistuses olevast asutusest on hakanud murenema.

Lang avaldas lootust, et tähelepanu katuserahade jagamisele ja laiemalt riigi toetustele jätkub. Kaassaatejuht Väino Koorberg märkis, et nädalavahetuse poliitikasaadetes kirjeldati tabavalt, et tegemist on toreda trollimisega: summa ei ole riigieelarvet vaadates märkimisväärne, aga nalja saab kui palju. 

«Seal on tõesti vapustavaid kirjeid. Täna ilmus hea lugu sellest, kuidas jalgpalli edendamise tegevuseks on eraldatud täiesti korralik summa klubile, kus pole jalgpallureid,» naeris Lang. Koorberg võrdles, et see sarnaneb surnud lehma toetustega inimestele, kellel neid lehmi ammugi ei ole.

Värvikate lugude valguses võib tähelepanu kõrvale jääda riigieelarvest, kus jagatakse palju suuremaid summasid vähem üksikasjaliku seletuse saatel, kahetses Koorberg. Lang sõnas, et riigieelarve eelnõust võib küll olla keeruline näha, kes mida saab. Ent sellisel juhul võib opositsiooniliikmetest intervjueerida näiteks Aivar Sõerdi, kes endise rahandusministrina oskab kindlasti rahade liikumist läbi näha. 

Lang kirjeldas, et vähemalt pooltest katuserahade kirjetest võiks kirjutada samasuguse följetoni, nagu omal ajal kirjutas Jaroslav Hašek. «Kaine mõistus ütleb, et ühele eesti aadlisoost kõrilõikajale Roman von Ungern-Sternberg monumendi püstitamine on juba niivõrd vaimukas ettevõtmine iseenesest, aga sellele raha eraldamine on juba kordades vaimukam,» märkis ta. 

«Aga kirjutage sellest ikka heas võtmes!» hüüatas ta katuserahade teema lõpetuseks. «Koroonaolukorras lugejad tahavad saada head naljakat materjali ja siin on seda ainest kuhjaga.»

Tõsisematest teemadest vaatlesid saatejuhid prokuratuuri ja kohtute tegevust. Eelmisel nädalal otsustas riigikohus, et ajakirjanikud ei pea enam kartma, et nad Tallinna Sadama kohtuasja valgustamise eest vangi pannakse. Lang rõhutas, et kohus ei tunnistanud siiski põhiseadusega vastuoluliseks sätet, mis võimaldab kohtunikul piirata tunnistajate ütluste avaldamist. Koorberg täpsustas, et riigikohus peab õigustatuks tunnistajate ütluste avaldamise keelamist, kui sellel on selge põhjendus ning on määratud lõpptähtaeg. 

Lang nõustus, et tegemist on põhjendatud seadusesättega. Aga tema hinnangul kiputakse Eestis unustama, et piirangud peavad olema eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Muret valmistab ka kohtuasjade lõputu venimine. «Tallinna Sadama kohtuasi on ikka musternäide, kuidas asjad ei tohiks minna,» ütles Lang. 

«[Maadevahetuse kohtuasjast] ei ole õpitud ning ka järgmised asjad hakkavad venima nagu püksikumm. See on väga suur väljakutse Eesti õigussüsteemile. See asi paistab välja ikka väga mage, kui kohtus ei suudeta paari aasta jooksul jõuda lahendini. Arvestame seda, et Eesti on ikka üsna väike riik ja siin ka korruptsiooniasjade mastaabid ei ole eriline kosmos,» heitis ta ette. Tal tekib küsimus, kas Eesti õigussüsteem tegelikult ikka on adekvaatne ning teenib avalikkuse huve või ei teeni.

Lang sõnas, et tema eriti suur mure puudutabki prokuratuuri ning see tekkis Kaur Kenderi kohtuasjas. Tartus on prokuratuur kohtu alla andnud pea kõik abilinnapead, kes ametis on olnud. Neist Kajar Lemberi kohtuasja algust võib loota järgmisest kevadest, ent juba on palju kirjutatud, et esialgsest süüdistusest on järele jäänud vähe. «Minu meelest on istuva justiitsministri üks peamiseid ülesandeid nüüd taastada usaldus prokuratuuri vastu. Aga kuidas sa taastad, kui käib sõnasõda ametis oleva peaprokuröri ja endise peaprokuröri vahel?» 

Koorberg võttis Langi argumendi kokku küsimusega «Kes valvab valvajaid?».

Saatejuhid vaatasid ka, milline pilt avaneb Eesti-Läti-Leedu ajakirjandusest värskes aruandes «Baltic Media Health Check 2019-2020». Sedapuhku keskenduti kahele teemale: kuidas on ajakirjandus hakkama saanud koroonatingimustes ja digitellimuste arv. Koorberg tõi välja, et Baltikumi 75 kõige populaarsemast meediaväljaandest 45 andsid välja erafirmad ning neist 29 olid 2019. aastal kasumis. Balti riikides on kümme meediafirmat, mis teenisid üle miljoni euro netokasumit. 25 meediaväljaande lugejaskond kas suurenes või jäi samaks, enamikul siiski vähenes.

Televisioonis kasvas viie kanali vaadatavus, Eestis oli nende seas ETV ja PBK. Koorberg sõnas, et huvitav asjaolu oli see, et Eestis ja Lätis on populaarseim telekanal avalik-õiguslik, ent Leedus kommertskanal. Raadiokanalite kuulajaskond on suurenenud vaid Vikerraadiol ja ühel Läti raadiol, ent siiski tundub Koorbergile, et raadio on olnud meediaturul kõige stabiilsem.