Olukorrast ajakirjanduses ⟩ Maskivastaste meeleavaldusel uinus ajakirjanduse vastutustunne

Väino Koorberg ja Rein Lang mõtisklesid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» sedapuhku selle üle, kuidas meie justiitsminister ajakirjanduse abiga ümber kasvas, kuidas õigusriik oma populaarsust kaotab ja kuidas maskikandmine mõne ajakirjaniku ajutegevuse on proovile pannud.

Rein Lang arvas, et tänane valitsus ilmselt ei tee vaenukõne osas midagi, vaatamata sellele, et Euroopa Komisjon oma kirjas heidab Eestile ette, et meie seadusandlus ei ole Euroopa õigusega kooskõlas. Lang nentis, et kuigi valitsusel on veel võimalus vaielda Euroopa Kohtus, siis tema seda ei soovitaks, sest 98,9% tõenäosusega sealt õigust ei saaks. «Eesti on ise hääletanud vastava õigusliku instrumendi poolt ja kohustunud oma seadusandluse sellega vastavusse viima. Ümber mõelda enam ei saa,» lausus Lang.

«Kuna teema on sensitiivne ja põhjustab vaidlusi, siis peidetakse see kuum kartul ilmselt fooliumisse ja külma ahju tagumisse nurka. Keegi ei taha sellega tegelda,» jätkas Lang. Väino Koorberg arvas, et kõike ei pea kriminaalõigusega reguleerima. «Võiksid olla ka kombed ja tavad,» ütles Koorberg. Olukord on groteskne – opositsiooniline liberaalne erakond on esitanud eelnõu sõnavabaduse piiramiseks ja need, kes on räigelt ajakirjandust rünnanud, asuvad sõnavaduse kaitsele. Kuna kogu teema on ülepolitiseeritud, ei tehta ilmselt midagi.

Raivo Aegi selgituste suhtes olid mõlemad saatejuhid iroonilised ja tõdesid, et kuigi juhtum võib näida lõpetatuna, võib oodata huviga järgmist. Nimelt saatis justiitsminister Raivo Aeg prokuratuuri sõnumi, et Õhtulehe tegevust tagasiastunud haridusministri skandaali uurimisel peaks kontrollima, kuid pole tahtnud öelda, milliseid suuniseid ta täpselt andis.

Väino Koorberg küsis, milline peaks siis välja nägema tõeline ajakirjanike ründamine, kui justiitsministeeriumi lehvitamine karistusseadustikuga ei ole ähvardus. Ta tõi välja paralleeluniversumi Valgevenes, kus ajakirjanik vangistati pelgalt selle eest, et ta tõi päevavalgele õiguskaitseorganite valeinfo, nagu oleks traagiliselt hukkunud meeleavaldaja olnud kinnipidamise hetkel purjus. Põhjenduseks toodi inimese isikuandmete loata avaldamine.

Pikemalt peatusid Lang ja Koorberg maskikohustuse kommunikatsioonil. Lang pidas põhimõtteliselt valeks Eesti Ekspressi peatoimetaja kirjutatud juhtkirja pealkirjaga «Õiguskantsler ajab maskide teemal jama», sest see seab küsimärgi alla õigusriigi vajalikkuse.

Langi arvates ei ole nii ametis olev õiguskantsler kui ka tema üks eelkäijatest teinud muud kui nõudnud, et maskide kandmise kohustus oleks tehtud seaduslikul moel. Paljude arvates on seaduslikkus tülikas formaalsus, mida ei pea kiiret otsust nõudvate asjade puhul arvestama. «Juba see, et praegune ja endine õiguskantsler pidid hakkama seletama, et põhiseadus ja seadused kehtivad ja on täitmiseks, on liiast,» ütles Lang.

Lang kritiseeris, et osade inimeste arvates võib kriisiajal teha rutakalt otsuseid nii, et põhiseadus visatakse üle parda. Koorberg tõi näiteks pronksiöö, mille järel taheti turvalisuse kaalutlustel maski ja kapuutsi kandmine avalikus kohas ära keelata. Nüüd jõudis inimesteni, et valitsus otsustas kehtestada maski mittekandmise eest sunniraha, aga polnud täpselt teada, millistel tingimustel seda plaanitakse teha. «Hea seadusloome tunnus võiks olla, et see kehtestatakse ja inimesed saavad teada, kuidas peaks käituma,» heitis Koorberg ette. «Selles mõttes on kommunikatsioon olnud väga kehv.»

Lisaks käsitlesid saatejuhid ajakirjanduse kajastust eelmise nädala maskivastaselt meeleavalduselt, mille puhul Koorberg kritiseeris, et uudise asemel otsiti meelelahutust ja vastutustunne kippus uinuma. Näitena tõi Koorberg TV3 saate «Duubel», kus saatejuht Taavi Libe köhis meelega maskiskeptikule näkku. «Vabahingajate alandamine ei tee ühelegi meediaväljaandele praegu au,» sõnas Lang.