KESKKOND ⟩ Kõrgendatud avaliku huviga alad – kas raie enne või pärast üldplaneeringut?

RMK peametsaülem Andres Sepp mullu sügisel Elva vallas Tulimäe hiies. kus RMK plaanis hooldusraiet üraskikahjustuste vältimiseks. Plaan põrkus pärandikaitsjate vastuseisule. Foto: Sille Annuk

Fookuse toimetaja Rein Kuresoo küsis RMK peametsaülemalt Andres Sepalt, kuidas arvestada KAH-aladega kohalike omavalitsuste planeeringuprotsessis.

Mida teeb RMK olukorras, kus raieload kõrgendatud avaliku huviga alale (KAH-alale) on võetud ning samas on koostamisel kohaliku omavalitsuse üldplaneering ja nende metsade ruumiline planeerimine on alles pooleli? Kas minnakse raiuma või oodatakse ära üldplaneeringu kehtestamine?

Oleme RMK sisese KAH-alade määramise juhendiga näinud ette, et arvame nende hulka ka alad, mida kohalikud omavalitsused hetkel käimasolevate uute üldplaneeringute koostamise käigus arvavad kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide, väärtuslike maastike või looduskoosluste, miljööväärtuslike alade, puhke- ja virgestusalade, asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratavate riigimetsade hulka.