Päeva karikatuur

FOTO: Urmas Nemvalts

Kaitsevägi esitles eelmisel reedel Tapa sõjaväelinnakus esimest kahte Lõuna-Koreast ostetud liikursuurtükki K9 Kõu, mis pärast Eesti oludele kohandamist hakkavad kuuluma 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni koosseisu.

On kiiduväärne, et kaitsevägi ei ole kitsi näitamisel, mida me maksumaksjate raha eest riigikaitses tehakse. On ka selge, et raske raud ei sõdi ilma väljaõpetatud kaitseväelasteta.

Kahtlemata on liikursuurtükkide ostmine hea täiendus kaugtulevõimekuse tugevdamisel, sest erinevalt paljudest kaitseväe relvastuses olevatest haubitsatest ei pea mitmeliikmeline meeskond seda järgmiselt positsioonilt tulistades kokku-lahti pakkima. Lisaks paistab liikursuurtükk silma mitmete tehniliste parameetritega, nagu näiteks laskekaugus ja -kiirus ning suur läbimisvõime maastikul.

Järgmise aasta riigikaitse eelarve 2,3 protsenti SKTst annab kindlustunde, et seniste kaitseinvesteeringutega saab rahumeeli edasi liikuda ja kolme aasta pärast on meil 18 lahinguvõimelist liikursuurtükki.

Eestil tasub olla uhke iga hangitud relva üle, mis suurendab meie sõjalist võimekust vastase heidutamisel, kuid alati jääb meie eelarve suurust arvestades midagi puudu. Samal ajal tuleb maailma sõjapidamises kasutusse uusi kaasaegseid relvasüsteeme, mis võivad kergesti nurjata senised ponnistused. Mägi-Karabahhi piirkonnas kasutavad aserid vaenlase tankide ja muu soomustatud sõjatehnika hävitamiseks ründedroone, mille on nad saanud NATO liitlase Türgi käest.  Aserite propagandavideotes on näha, kuidas droon saab märkamatult ilmuda armeenlaste positsioonidele ja raketirünnakuga tappa nii sõdurid kui ka muuta roomikutel liikuva tehnika kõlbmatuks vanarauaks. Õnneks on ka Eesti kaitsetööstusettevõtted taibanud, millises suunas liigub sõjapidamise tulevik. Kodumaal arendatud luuredroonid on siinkohal heaks näiteks.  

Tahame või mitte, ent läbi inimkonna ajaloo on just relvastuse arendamine olnud tehnoloogilise edenemise eesliinil. Ka meie igapäevases tsiviilelus on küllaga näiteid tehnoloogiatest, mis on algselt välja arendatud sõjalisel otstarbel – alates asukoha määramisest kuni paremate omadustega kangasteni jne. Kui Eesti enda kaitsetööstus suudab arendada väikseid nutikaid relvasüsteeme kaasates arendustegevusse meie oma teadlasi, siis on sellistest arendustest saadav kasu laialdane kandudes kaitse eelarvest teadusesse ja targa tööstuse edendamisse laiemalt.  

Tasub meeles hoida, et Eesti riigikaitse, sõjaline heidutus toetub kahele sambale. Esiteks see, mida me ise suudame oma rahva ja rahakotiga teha. Teiseks tugevad liitlassuhted NATOs. Ühelt poolt ei ole me oma väikese riigi väikese majandusega kunagi võimelised üksinda üleval pidama kõiki heidutuseks tarvilikke sõjalisi võimeid. Koos NATO liitlastega oleme aga osa maailma kõige tugevamast sõjalisest jõust. Meie tõsisel ja sisukal panustamisel oma kaitsevõimesse ja liitlaste operatsioonidel osalemisse on suur poliitiline ja psühholoogiline tähtsus selleks, et liitlased oleks alati valmis meile appi tulema. Nimetatud kaks sammast on omavahel väga tugevalt seotud.