Riigieelarvekõnelustel on paljuski EKRE õhutusel teravalt üles võetud kaitsekulutuste küsimus. Seni on kehtinud Eestis põhimõte, mille järgi kaitsekulutused peaksid olema vähemalt 2% SKP-st. Järgmise aastal on majanduslanguse tõttu SKP väiksem, mis tähendab, et protsenti järgides tegelikud kulutused langeksid 50 miljoni euro võrra.

Tellijale Tellijale

Debatis, kas kulutusi võiks piirata või mitte, on EKRE poliitikud tulnud välja ettepanekutega võtta laenu ja suurendada mitut kaitsevõimekust. Omakorda on neid ettepanekuid kritiseeritud valdkonna sees, sest lisaks rannakaitsevõimekuse loomisele või tankiostu esimestele kulutustele tuleb arvestada hilisemat jooksvat rahastust, mis on tihtipeale üüratu, selgitas Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja.

Peaministri büroo juht Johannes Merilai sõnas, et tema hinnangul on EKRE teemapüstitatuse taga kahtlus, kas kaitsekulutused on alati suunatud õigesse kohta.