Saksamaal olevad Ühendriikide sõjajõud on esimesed toetusväed, mis peaksid idatiiva riikidele ehk eeskätt Balti riikidele ja Poolale appi tulema, kui puhkeb tõsisem kriisisituatsioon, selgitas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu Kuku raadio saates «Välismääraja». 

Kui president Donald Trump viib ellu oma kava vähendada vägede hulka umbes 30 protsenti ehk umbes 10 000 inimese võrra, siis on Stoicescu sõnul selge, et heidutus- ja kaitsevõime väheneb märgatavalt. 

10 000 lisasõduri toomine Poola või Balti riikidesse ei ole Stoicescu hinnangul mõeldav, sest Saksamaal on vägede majutamiseks vajalikke baase üles ehitatud aastakümneid. USA relvajõudude nõuded baaside arendamiseks on nii kõrged, et neid võib käsitleda kui linnu. Balti riikidel ei ole selleks ei materiaalseid ressursse ega aega. Eesti puhul oleks probleem isegi ühe pataljoni ehk tuhande mehe paigutamisega, sest puudu jääks nii elukohtadest kui ka harjutusaladest. Pole mõtet sisse tuua vägesid, mis istuvad kasarmutes ilma, et neil oleks võimalik iga päev lahinguvalmidust harjutada, argumenteeris teadur.

USAs on Trumpi plaani vastu olnud vabariikliku partei raskekahurvägi, alates endisest presidendist George H. W. Bushist kuni varasema Trumpi kaitseministri James Mattiseni. Stoicescu hindas, et lugupeetud vabariiklastest liidrite seljapööramine on Trumpi jaoks murettekitav, sest presidendivalimised on mõne kuu pärast.

Eurosaadik Urmas Paet loetles, et Venemaa otsusetegijatele meeldib Trumpi käigu puhul vähemalt kolm asja. Kõigepealt meeldib neile see, et Trump käis Saksamaalt vägede vähendamise mõtte välja üksinda, ilma teiste NATO liitlastega konsulteerimata. NATO ühtsus on Venemaale aegade jooksul olnud üks suurematest ebameeldivatest probleemidest, nii et mida nõrgem on NATO ning mida rohkem segadust on NATO sees, seda parem Venemaa välispoliitikale.

Teiseks meeldib Venemaale kui strateegilisele konkurendile, kui Ühendriikide reaalne sõjaline kohaolu Euroopas väheneb. Kolmas aspekt on ajastuse küsimus, sest Trumpi ettepanek laiendada G7 ehk globaalsete suurriikide ühendust tagasi G8 peale langes kokku vägede vähendamise mõttega. G8 ühendusest visati Venemaa välja pärast Krimmi annekteerimist. Segaduse tekitamine liitlaste vahel, usalduse vähenemine ja potentsiaalne sõjalise kohaolu vähendamine Euroopas meeldib nii Venemaale kui ka teistele riikidele, kelle jaoks Euroopa ühtsus on häiriv, võttis Paet kokku. Nii sobib see käik näiteks ka Hiinale.

Kommentaarid (9)
Copy