Ameerikas toimunu on Eesti noortele lähedane, sest läänemaailm on tänapäeval nii tihedalt seotud, nii et oleks olnud kummaline, kui Eestis ei oleks Black Lives Matter meeleavaldust korraldatud, ütles poliitikavaatleja Keit Kasemets Kuku raadio saates «Poliitikaguru».

Kolmapäeva õhtul toimus Tallinnas Black Lives Matter (BLM) toetusmeeleavaldus, mille eesmärgiks oli avaldada toetust USA mustanahaliste õiguste eest seisvatele meeleavaldajatele, aga sellele lisaks  etnilistele gruppidele, kes on Eestis rassismi kogenud.

BLMi Tallinna meeleavalduse puhul on eraldi küsimus see, kas see on Eestis relevantne teema ja see, kas sellist formaati peaks üks-üheselt Ameerikast üle kopeerima, tõi välja teadlane Andi Hektor. Tema sõnul on rassismi probleem Eestis piinlikult läbiv teema. Teisalt on Ameerika kontekst täiesti erinev ning tuleb olla ettevaatlik teiste riikide «kaubamärkide» siia toomisega, et see ei hakkaks mõjuma naljakalt.

Kasemets ütles, et me alahindame, kui lähedal Ameerika sündmused on Eesti noortele sotsiaalmeedia tõttu. «Minu arvates oleks olnud väga kummaline, kui Eestis ei oleks seda meeleavaldust toimunud,» lausus Kasemets ja tõi võrdluseks, et protestid on toimunud ka Soomes ja Leedus. «Ma arvan, et selles mõttes oli väga hea, et see toimus. Näitab, et Eesti ka kuulub ikkagi oma väärtuste poolest n-ö kaasaegsete lääneriikide hulka.»

Kasemets märkis, et ülemaailmsed meeleavaldused on täna muutunud väga suureks laineks, kus erinevad teemad omavahel põimuvad. Riikide ajalood on võetud vaatluse alla, võetakse maha kujusid. Euroopas on nii parem- kui ka vasakäärmuslased teemat ära kasutanud, toimuvad ka vägivaldsed meeleavaldused. See on hea näide, kuidas tänane maailm on interneti kaudu niimoodi läbi põimunud, et üks sündmus toob kaasa suure lainetuse kogu läänemaailmas.

Hektor lisas, et liikumine on tekkinud ka sellistes riikides nagu Lõuna-Korea, Jaapan ja Taiwan, kust võib-olla ei ootaks nii tugevat kaasaelamist.

Kommentaarid (9)
Copy