Suurim osa Eeesti Olümpiakomitee rahaeraldustest suunatakse järgmistel aastatel koolinoorte liikumise toetamiseks, sest suur osa noori ei spordi üldse või ei tee seda piisavalt. Eesti tervisenäitajad pole 1990. aastate algusest paremaks muutunud ning rahvatervise seisukohalt pole see jätkusuutlik, ütles sellel nädalal olümpiakomitee presidendiks tagasi valitud Urmas Sõõrumaa Kuku raadio saates «Nädala tegija».
Eelmise olümpiakomitee juhtimise perioodi kohta ütles Sõõrumaa, et suures pildis on ta rahul sellega, et oli hea aeg ning üheski valdkonnas ei olnud praktiliselt tagasiminekut. Ta märkis, et kuna suurem osa treenerite palgasüsteemist oli muudetud töölepingupõhiseks, olid nad koroonakriisi ajal üldse abikõlbulikud. «Kui taoline kriis oleks juhtunud neli aastat tagasi, oleks 2/3 treeneritest olnud toetuseta,» ütles ta.
Veel minevikku vaadates sõnas Sõõrumaa, et ta isiklikult ei kahetse midagi. Andrus Veerpalu ja Mati Alaveri dopinguskandaali tõttu muutusid mitmed seadused ning EOK hakkas spordipettusi laiemalt vaatama, tõi Sõõrumaa välja.
Tulevikust mõeldes ütles Sõõrumaa, et sporditegevusi saab jagada kolmeks. Püramiidi alumien osa on liikumisharrastuste kujundamine kogu rahva seas, mille jaoks on täiendavalt plaanitud järgmise 10 aasta jooksul 10-15 miljonit eurot. Teine, kõige suurem osa on koolinoored, kelle seast täna umbes 50% ei spordi üldse. Teisest poolest arvestatav hulk ei liigu piisavalt, nii et ka selle osaga tuleb tegeleda. Koolinoorte spordi toetuseks on järgmise 10-15 aasta jooksul planeeritud 50-70 miljonit eurot. See eeldab ka lisaks vähemalt paartuhat pedagoogilise haridusega õpetajat ja treenerit, nii et ootamas on suur töö, möönis Sõõrumaa.
Kõige tipus on tippsport, kuhu suunatakse 8 aasta jooksul 15 miljonit. Kõik tegevused siiski toetavad vastastikku üksteist, sest lisaks tippspordi eeskujule aitavad sealsed tugistruktuurid noorte liikumist ja ühiskonna tervisespordi arengut.
Kui võrrelda tervisenäitajaid muu ühiskonna arenguga, siis on näha, et kui Eesti tervikuna onm väga kaugele jõudnud, on tervisenäitajad samal tasemel kui 1990ndate alguses. «Järelikult midagi on vaja kardinaalselt muuta, sest nii Eesti riik ei ole jätkusuutlik,» ütles Sõõrumaa.