Praeguseid Black Lives Matter proteste Ameerika Ühendriikides eristab varasematest nende laiaulatuslikkus ja kauakestvus, selgitas Postimehe välistoimetaja Margus Parts Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega». Täna juba paistab, et süsteem hakkab muutuma ning meeleavaldajad hakkavad teatud määral saama, mida nad nõuavad.
Üks suuremaid maamärke USA politsei korralduses oli 1997. aastal president Bill Clintoni vastu võetud otsus, millega politsei sai õiguse osta kaitseministeeriumilt allahinnatud relvastust. See on kaasa toonud olukorra, kus Ühendriikide politsei valduses on töötav sõjaväetehnika: soomusautod, helikopterid, granaadiheitjad jne. See on kindlasti ebaproportsionaalne varustatus võrreldes sellega, mis on politsei tööülesanded, hindas Parts.
Teine eripära USA politsei juures on asjaolu, et see täidab palju ülesandeid, mida mujal riikides teevad teised ametkonnad. See tähendab, et politsei vastab väljakutsetele, mis on seotud näiteks sotsiaaltöö või psühhiaatriliste haigustega. Ebavõrdne tööjaotus kurnab politseid ennast. Ehk kui meeleavaldajad nõuavad, et politsei rahastust vähendataks, siis nad ootavad, et ära võetaks raha, mis kulub üleliigse relvastuse ostmiseks või korrakaitsega mitteseotud ülesannete täitmiseks.
Parts märkis, et arvamusküsimused näitavad, et arvestatav segment ameeriklastest usub, et president Donald Trump oleks pidanud meeleavaldustele veel karmimalt reageerima. «Mul on raske ette kujutada, mida karmim tähendab, sest nagu me teame, siis Washingtoni tänavatel on olnud sõjaväelased ja politsei jõukasutus on väga suur,» ütles Parts. Võib eeldada, et jõulisemat vastust ootavad just Trumpi baasvalijad.
Valijaskonna meelsus on ülioluline nii Trumpi kui ka tema vastaskandidaadi Joe Bideni jaoks, sest mõlemad valmistuvad pingeliselt novembris toimuvateks presidendivalimisteks. Meeleavaldused ja koroonakriis on võimaldanud Trumpil olla esiplaanil, sest tavapärane poliitkampaania on peatunud. Kuna Biden ei saa korraldada selliseid tuluõhtuid nagu Hillary Clinton või Barack Obama, siis on ta rahaliselt märkimisväärselt halvemas seisus kui Trump. Samuti on ta negatiivselt silma paistnud totakate või eelarvamuslike väljaütlemistega Ameerika mustanahaliste kohta, näiteks öeldes, et kui afroameeriklane tema poolt ei hääleta, siis järelikult ta polegi must, sõnas Parts.
Teisalt on nii Bideni kui ka Trumpi seisukohad, käitumine ja iseloom rahvale teada. Kui Biden pakub inimestele sõnumit, et kõik saab korda, rõhub ühtsusele ja haavade parandamisele, siis ta on Ühendriikides valitsevate suurte lõhede silumisel teinud rohkem tööd kui praegu ametis olev president.