VÄITLUS ⟩ Kas riigikontroll sobib parteide järelvalvajaks?

Tõnis Mõlder ja Riina Sikkut Foto: Mihkel Maripuu/Sander Ilvest

Valitsuskoalitsioon on esitanud eelnõu, millega kaotatakse Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) ning antakse selle volitused üle riigikontrollile. Millised on seaduseelnõu motiivid? Millisesse olukorda pannakse muudatuse tulemusena riigikontroll? Väitlevad Tõnis Mölder (Keskerakond) ja Riina Sikkut (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

TÕNIS MÖLDER (POOLT): Esiteks, lähenemine, et erakonnad ise saavad oma rahastamist kontrollida, on eos vale. Seda ülesannet peaks täitma sõltumatu organisatsioon. Me ei luba ju ka ettevõtetel iseennast kontrollida, miks siis erakondade puhul lubame? Riigikontroll sobib sellepärast, et selle usaldusväärsus on oluliselt suurem kui parteidel. Riigikontrolöril on teadmised, ressursid ja oskused rahastamise kontrollimiseks. Siin on ka võrdsuse printsiip – kõik erakonnad saavad ühtemoodi käsitletud. Tänases erakondade rahastamise komisjonis sellist võrdsuse põhimõtet ei ole.

RIINA SIKKUT (VASTU): Nii ERJK ise kui ka teised osalised on teinud ettepanekuid, kuidas erakonnaseadust täiendada võiks. Aga eelnõu, mida riigikogus arutatakse, ei sisalda ühtegi neist sisulistest parandusettepanekutest, vaid põhimõtteliselt lihtsalt funktsiooni üleviimist.

Iseenda valvamise argumendi kohta – palju on räägitud, et anname erakondade rahastamise riigikontrollile, siis muutub sõltumatumaks, arvestamata seda, et sõltumatus ei ole ainus printsiip, mida jälgida. Praegu on ERJK koostatud tasakaaluprintsiibist lähtudes. On nii põhiseaduslike institutsioonide esindajad kui ka kõigi erakondade esindajad, kes on seal selleks, et üksteise üle valvata. Seda rakendatakse ka teistes sektorites: advokaadid, notarid, meedia jne. Lisaks sõltumatusele peab arvestama ka läbipaistvuse ja tasakaalustatusega.