Koroonaviiruse ajal suutis Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistujana virtuaalselt kokku tuua riigid kõigilt kontinentidelt, mis on ajaloolise sümbolväärtusega, kirjeldas välisminister Urmas Reinsalu Kuku raadio saates «Välismääraja». 

See oli julgeolekunõukogu ajaloo kõige suuremaarvulisem avatud debatt, sest ära ei öeldud ühelegi riigile. 

Eesti eesmärk julgeolekunõukogus on anda maailmale sõnum, et agressioonidega ei tohi riikide piire muuta, ütles Reinsalu. 8. mai tähistamine Eesti eestvedamisel osundas ühtlasi sellele, et meil on jätkuvalt Venemaa agressioonid Gruusias ja Ukrainas.

Need küsimused, millised õppetunde on maailm teisest maailmasõjast õppinud, on välisministri sõnul jätkuvalt akuutsed ning neid ei saa pidada tolmuseks ajalooprobleemiks. «Me näeme Venemaa väga agressiivset ajaloo võltsnarratiivi skeemi, mida nad proovivad peale suruda,» kirjeldas Reinsalu.

Tema hinnangul on väärtus iseeneses, et maailma kõige esinduslikum platvorm teise maailmasõja lõpu meenutamiseks oli ÜROs ning seal jäi maksma meiega samameelsete riikide objektiivne käsitlus. 

Saatejuht Erkki Bahovski mõtiskles, et veel aasta alguses tundus, et Venemaad saadab sellel aastal oma versiooni esitamises edu. Venemaa president käis Iisraelis holokaustimälestamisüritusel, kuhu selle peale ei läinud kohale Poola president. Sellele pidi järgnema suurejooneline 9. mai tähistamine Moskvas, mis praegu on edasi lükatud. Tundub, et koroonaviirus võttis Venemaalt trumpe ära, ütles Bahovski.

Reinsalu nõustus, et paraadi edasilükkumisel on oma mõju. Tema hinnangul oli väga tähtis ka see, et meil õnnestus enne 8. maid kokku panna 9 NATO idatiiva riigi ühisavaldus, millele USA tegi omapoolse lisaavalduse. See andis tugeva sõnumi Ühendriikide ajalookäsitlusest. 

«Ping-pong mais on olnud väga närviline,» kirjeldas välisminister Eesti ja Venemaa suhteid julgeolekunõukogus. «Märtsis organiseeris Eesti Julgeolekunõukogu koosoleku, mis puudutas Krimmi organiseerimist. Venemaa vastas sellele sümmeetrilise ürituse organiseerimisega meie eesistumise ajal. Meil seda vetostada ei olnud võimalik, sest iga julgeolekunõukogu liige saab kõrvalüritusi vabalt organiseerida. Aga selgelt oli selle mõte legaliseerida Krimmi annekteerimist ja kasutada seda ära meediatootena.»

Eesti kutsus üles Ühendriike ja Ühendkuningriiki sellele üritusele mitte minema, mida nad ei teinudki. Vastuseks ei tulnud Venemaa kohale järgmise päeva küberüritusele, kus osales ka peaminister Jüri Ratas. «Niisugused mängud käivad ka väga tõsistes asjades,» sõnas Reinsalu. 

Kommentaarid (7)
Copy