Riigikogu esimees Henn Põlluaas jäi nädala alguses oma ülesannetele alla, kui ei andnud istungil enam opositsiooniliikmetele sõna, tõdesid Kalle Muuli ja Hindrek Riikoja Kuku raadio saates «Muuli ja Riikoja». Muuli kritiseeris opositsiooni, mis oli esimeest pahatahtlikult kiusanud. Riikoja hinnangul on esimees ise poliitiliseks räuklemiseks põhjust andnud ning ta kutsus Põlluaasa üles vabandust paluma ja oma vigadest õppima. 

Nädala alguses sai riigikogus näha tsirkust, kuidas nii opositsioon, koalitsioon kui ka parlamendi esimees vaidlesid selle üle, kes võib sõna saada ja kui kaua ta tohib rääkida, kirjeldas Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja. Vaidluse tulemusel ei andnud Põlluaas enam opositsioonipoliitikutele sõna, mis omakorda tipnes juttudega demokraatia piiramisest.

Riikoja sõnul on need jutud poliitiline liialdus, kuid opositsioonil on õigus, et Põllumaas on parlamendi esimeestest on üks nõrgemaid. «Nõrk seetõttu, et ta ei saa päris täpselt aru enda rollist. Henn Põlluaas selgelt ajab oma erakonna poliitikat, aga ta ei saa aru, et paljudes kohtades peab olema riigikogu esimees õiglane vahemees opositsiooni ja koalitsiooni vahel,» heitis ta ette. 

Riikoja argumenteeris, et spiiker peab silmas pidama sõltumatust ja tasakaalustatust, sest president on apoliitiline institutsioon ning kui presidendiga midagi juhtub, siis hakkab tema ülesandeid täitma riigikogu esimees. «Kujutame nüüd ette, et Henn Põlluaas oleks mingil põhjusel Eesti Vabariigi president või täidaks Eesti Vabariigi presidendi ülesandeid. Et ta suudaks olla ka seal objektiivne ja tasakaalukas,» mõtiskles Riikoja.

Justiitsministeeriumi nõunik Kalle Muuli nõustus, et Põlluaas on teatud juhtudel erapoolik, kuid põhiprobleemiks on tema sõnul see, et Põlluaas on aeglase reageerimisega. Riigikogu koosoleku juhatamine olukorras, kus pidevalt püütakse segada, nõuab väga kiiresti oma peas sobiva kodukorra paragrahvi leidmist ning olukordadele reageerimist. «Sellega on tal ilmselgelt probleeme. Koosoleku juhatajal võiks aja jooksul välja kujuneda, kuidas ta ühes või teises olukorras käitub,» ütles Muuli. 

Muuli tõi välja, et loomulikult tahavad koalitsioon ja opositsioon poliitikas teineteist vastastikku kiusata. «Kange himu on näidata teineteisele, et küll sina oled loll ja saamatu. Aga kui seda kaugemalt vaadata ja laiemalt võtta, siis kius kiusu pärast või see, et me näitame sulle, et sa ei saa hakkama, sööb sageli tervet poliitikat tervikuna,» kritiseeris ta. Tema hinnangul on poliitilistes debattides tühja räuklemist liiga palju ning seda oli ka sellel riigikogu istungil, kus Põlluaas jäi oma ülesannetele alla. «Aga seal oli ka teiselt poolelt selget kiusamist või pahatahtlikkust,» arvustas Muuli.

Riikoja ütles, et poliitilist räusklemist debattides on alati olnud, kuid nüüd on parlamendis seda kindlasti rohkem kui varem. Ta pani selle just Põlluaasa arvele, sest Riikoja sõnul annab esimees ise rohkem põhjust. «EKRE-le siiski ei teeks paha – ma saan aru, et nende põhimõte on, et kunagi ei vabanda, aga võime vabandada ja oma eksimustest aru saada näitab inimese intelligentsust, mitte nõrkust,» sõnas Riikoja.