Poola võimupartei Õigus ja Õiglus esimees Jaroslaw Kaczynski

FOTO: Czarek Sokolowski/AP

Kui senine vaba ühiskonna kadu on toimunud Ungaris ja Poolas järk-järgult, on Covid-19 pandeemia andnud võimaluse demokraatiast kaugenemise protsessidega jõulisemalt edas minna, kirjutab fatkikontrolli toimetaja Vikki Perijainen.

Märtsi lõpus kinnitas Ungari parlament koroonaviiruse vastu võitlemise seaduse, mis annab peaminister Viktor Orbanile pretsedenditu võimu tähtajatult dekreetidega valitseda. Orbanit on kritiseerinud inimõiguste organisatsioonid, Euroopa Liit ja paljud EL-i valitsused.

Ungari valitsuse pressiesindaja sõnul on tegu efektiivse ja rahva poolt toetatud meetmega, mis ei erine sisuliselt teiste Euroopa riikide poolt vastu võetud seadustest. Orbani kriitikud on tema sõnul «globalistidest mäda», kes nõrgestavad Euroopa solidaarsust ja kasutavad kriisihetke Ungari valitsuse ebaõiglaseks ründamiseks.

Orbani ulatuslikku võimu võimaldavat seadust tuleb vaadata tema eelneva käitumise kontekstis. Ta on olnud peaminister aastast 2010 ja kasutanud selle ajaga enda parlamendienamust selleks, et samm-sammult opositsiooni nurka suruda. Keskpanga iseseisvus on kärvitud. 2012. aastal jõustunud põhiseaduse muudatus sundis mitmed Orbani-vastased kohtunikud pensionile. Nende asemikeks on toodud peaministri toetajaid. Kaks aastat tagasi loodi paralleelne kohtusüsteem, mille volituste alla jäävad «avaliku administratsiooniga» seotud küsimused, kaasa arvatud korruptsioon ja valimisseadus. Erasektor, erititähtsad ettevõtted energiasektoris, on täidetud Orbani sõpradega.

See teekond autokraatia poole ei leidnud aset üleöö. Orbani suur parlamendienamus annab talle tõesti legaalse võimu põhiseadust muuta. Väikeste sammudega jõudis Orban ta kaugele. Enamus meediakanalitest on peaministri või tema toetajate kontrolli all, valimisringkonnad on ümber joonistatud nii, et Orbani partei saaks maksimaalselt hääli, kohtusüsteem teeb partei tööd. Samal ajal toidab Euroopa Liidu esimeseks autokraadiks kutsutud peaminister oma sõprade firmasid Euroopa Liidu rahadega.

Orban on olnud peaminister aastast 2010 ja kasutanud selle ajaga enda parlamendienamust selleks, et samm-sammult opositsiooni nurka suruda.

Koroonaviiruse pandeemia oli aga suurepärane võimalus kiirendatud liikumiseks diktatuuri poole. Parlamendi poolt kinnitatud koroonaviiruse eest kaitsmise seadus annab seadusandliku võimu täielikult Orbani kätte. Valitsuemine toimub läbi dekreetide, mis saavad otsekohe parlamendi templi alla. Ungari seadusloome ekspert Kim Lane Scheppele sõnul on seaduse segases sõnastuses peidetud klausel, mille järgi jäävad Orbani uued otsused pidama ka pärast eriolukorra lõppu. Valeinfot levitamine või viirusevastaste dekreetide takistamine võib viia vanglakaristuseni. Orbani tilluke opositsioon on paanikas, kuid ei oska teha muud, kui nõuda eriolukorrale 90-päevast ajapiirangut. Sellega Orbani partei Fidez nõus ei olnud.

Peaministri pressiesindaja sõnul olnuks tegu proportsionaalsete meetmetega. Vajadusel võib parlament eriolukorra lõpetada. Selleks on aga vaja kahekolmandikulist enamust parlamendis. Arvestades, et Orbani enda koalitsioon kontrollib üle kahe kolmandiku kohtadest, on eriolukorra lõpetamine on de facto tema enda kätes. Ta peaks kaotama enamuse oma erakonna saadikute toetuse, et riik varasemasse normaalsusesse naasta saaks.

Hiljuti välja kuulutatud koroonaviiruse majanduskava on samuti osa laiemast opositsiooni nõrgestamise plaanist. Uus eelarve vähendab rahastust kohalikele omavalitsustele ja poliitilistele parteidele. Kuna taoline kärbe moodustab kõigest 0,2 protsenti majandusplaani rahastamise allikatest, on raske uskuda, et taolised meetmed on tõesti majanduslikult vajalikud. Ilma riikliku rahastuseta võivad juba niigi nurka surutud opositsiooniparteid pankrotistuda.

Ungari pole ainuke riik, mille autokraatlike kalduvustega liider on kriisi ajal küsitavaid otsuseid teinud. Poolas võimul olev Õiguse ja Õigluse partei on pikalt kohtusüsteemi ja vaba meediat nõrgestanud. Nüüd on nad alustanud arutelu seaduste üle, mis ei lubaks naistel teha aborti isegi olukordades, kus loode on tugevalt kahjustunud. Arutatakse ka seksuaalhariduse keelustamisest koolides. Inimõiguslaste sõnul kasutab Poola valitsus koroonakriisi, et ebainimlikke sedusi protestideta läbi suruda. Varem on Õiguse ja Õigluse sarnaste katsete takistamisel mänginud olulist rolli avalikud meeleavaldused, mis praegu on keelatud.

Poolat on kritiseeritud ka selle eest, et 10. mail toimuvad presidendivalimist ei lükatud edasi kuni 7. maini. Arvestades, et Prantsusmaal korraldatud valimised kiirendasid nakatuste hulka, nõudsid Poola opositsiooniparteid häälekalt valimiste edasilükkamist. Nende sõnul on valitseva partei eesmärgid isekad – kartes, et juba praegu nähtavad probleemid tervishoiusüsteemiga langetavad presidendi Andrzej Duda toetust, tahab Õiguse ja Õiglus valimisi nii kiiresti, kui võimalik. Kuna valimiste 10. mail täielikult posti teel korraldamine osutus organisatoorselt võimatuks, lükkuvad need siiski edasi.

Poola ja Ungari valitsevad parteid kordavad, et nende eriolukorra meetmed on proportsionaalsed, õiglased ja rahva huvides. Teadmata nende parteide ajalugu, võiks see väide olla isegi usutav. Kriisi ajal ongi teised reeglid. Orbani ja Jaroslaw Kaczynski parteid on juba aastaid kasutanud igat võimalust, et õõnestada õigusriigi põhimõtteid, õhutada vaenu ja nõrgestada opositsiooni. Koroonakriis annab neile soodsa võimaluse kiirendatud korras jätkata.