Rahvusringhäälingu nõukogu uute liikmete valimine on piinlik, sest kultuurikomisjon ei tahtnud arvesse võtta, et kandidaatidel oleks ka meediaalane pädevus, kritiseeris Hindrek Riikoja Kuku raadio saates «Muuli ja Riikoja». Tema hinnangul saab nõukogu liikmetest ajakirjanduse asjatundjaks pidada vaid Priit Hõbemäge. 

Riigikogu kultuurikomisjon otsustas eile teha täiskogule ettepaneku nimetada Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu uuteks ekspertidest liikmeteks ajakirjanik ja õppejõud Priit Hõbemägi, majandusteadlase Viktor Trasberg ja MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi juhataja Peeter Espak.

«Üldiselt on see ikkagi piinlik!» avaldas Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja pahameelt. Tema sõnul oli hääletamisprotsess lihtne: koalitsioonierakonnad leppisid kokku, et igaüks saab ühe inimese enda poolt nimetada. Keskerakond valis Trasbergi, Isamaa Hõbemäe ning EKRE Espaki. Kõik kolm said kultuurikomisjonis üksmeelselt ka koalitsiooni kuus poolthäält. «See, et nendel inimestel võiks olla mingi ekspertiisitaust, et nad võiksid meediavaldkonda lähemalt ja põhjalikumalt tunda – see unustati täiesti ära,» kritiseeris Riikoja.

Justiitsministeeriumi nõunik Kalle Muuli ei olnud tehtud etteheidetega päri. Ta argumenteeris, et hääletamine on alati niimoodi käinud, et koalitsioonierakonnad saavad võimaluse oma kandidaati toetada ning teised valikutesse ei sekku. Tema hinnangul ei ärrita inimesi mitte Peeter Espaki kompetentsi määr, sest tema harituses pole küsimust ning ERRi nõukogus on ka varemgi olnud teiste erialade spetsialiste. Pahameelt tekitab hoopis see, et Espak on EKREle lähedaste vaadetega.

Riikoja täpsustas, et hinnangute andmisel peaks lähtuma sisulisest ning sisuliselt on nõukogus olukord, kust kümnest liikmest saab tõsiseltvõetavaks meediaeksperdiks nimetada ainult Priit Hõbemäge. Neljas nõukogu liige on Rein Veidemann, kes on küll töötanud erinevates meediaettevõtetes, aga kellel suure meediaorganisatsiooni juhtimiskogemust ei ole. Teised liikmed on erakondade esindajad.

Rahvusringhääling peaks olema riigis vaba ja sõltumatu ajakirjanduse lipulaev ning alati tasakaalustatud. Selle jaoks on määratud kontrollorgan nõukogu näol, ütles Riikoja. Ta kritiseeris, et nõukogus pole inimesi, kes tegelikult tunneksid valdkonda, mida nad justkui peaksid juhtima ja kureerima.  

«Ma olen ringhäälingu nõukogus istunud, paar aastat,» tõi Muuli välja. «Seal on võib-olla finantstaustaga inimesed kõige asjalikumad. Enamik, kui mitte rõhuv enamik nõukogu otsuseid on finantsotsused. Rahanumbrid, eelarvenumbrid, dokumentide lugemist eeldav asi. Tuleb tublisti kasuks, kui saad natukene aru meediamaastikust ja ringhäälingust. Aga mida ma tegelikult tahan vastu vaidlemiseks öelda – ringhäälingu nõukogus on kümme liiget...»

«...Kümme liiget, kellest vähemalt pooled poliitikutest liikmed on antud koha peal pehmelt öeldes tolad,» märkis Riikoja.

«Kui sa tahaksid, et kõik need kümme oleksid meediaeksperdid...» alustas Muuli ning Riikoja täpsustas, et poliitikutelt seda ei saa oodata, kuid neli mitte-poliitilist liiget peaksid tundma meediavaldkonda. Muuli täiendas, et kui tegemist peab olema ka inimestega, kellel ei ole töölepingut mõne konkureeriva ringhäälingu asutuses ning neid regulaarselt välja vahetada, siis polegi Eestis piisavalt spetsialiste võtta. 

Rahandus- või kultuuritaustaga inimesed on nõukogus samuti vajalikud ning Muuli sõnul ei ütle seadus, et eksperdid peaksid olema ainult ajakirjanduskorüfeed. «Ma ei ütle, et see valik, mis nüüd tehti, oleks hea olnud, aga siis peab vaatama ka, kes ukse taha jäid,» sõnas Muuli. Ta ei paneks pahaks, et nõukogu liikmel on maailmavaade ning ta tahab seda ka avalikkuse ees avaldada. 

Riikoja nõustus, et küsimus polegi maailmavaates, vaid selles, et kultuurikomisjon on seni suutnud arvesse võtta ka kandidaatide meediaalast pädevust. «Seekord seda ilmselgelt ei tahetud teha,» heitis ta ette.