Majanduse avamise faasis peaks valitsus tegutsema operatiivsemalt ning andma selgemaid sõnumeid, milliseid piiranguid ja mis ulatuses tagasi hakatakse võtma, heitis ette Hindrek Riikoja Kuku raadio saates «Muuli ja Riikoja». Tema hinnangul ei piisa sellest, kui valitsus vaid kord nädalas kriisikomisjonis kohtub ning selle põhjal otsuseid teeb. Operatiivsust aitaks suurendada Jüri Ratase töökoormuse vähendamine eriolukorra juhtimise kellelegi teisele üleandmisega. Kalle Muuli hinnangul pole selline samm mõistlik, kui eriolukord 17. mail lõppeb.

Maikuu jooksul hakatakse samm-sammult eriolukorra piiranguid leevendama eeldusel, et kooronapandeemia trendid on ka edaspidi languses. Üha enam hakatakse aga nõudma konkreetseid tähtaegu, tõdes Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja. Segane on see, mis saab festivalidest juulis ja augustis, ning siinkohal peab valitsus andma välja selgemaid sõnumeid. 

«Kõlab küll hästi, et ootame maikuu lõpuni ja otsustame siis. Aga juba praegu andis peaminister ja eriolukorra juht Jüri Ratas sellel nädalal mitu usutlust, kus talt küsiti, et mis saab suurüritustest ja mis on suurürituse mõõdupuu – pean silma rahvaarvu. Kõik need väljaütlemised olid ikka pehmelt öeldes umbsõnalised,» kritiseeris Riikoja. 

«Selle viirusega tundub nii olevat, et puhang algas kiiremini, kui oli oodatud ja oli suurem, kui oli oodatud – või kes teda ikka ootas, aga arvati,» mõtiskles justiitsministeeriumi nõunik Kalle Muuli. «Ja viiruse taandumine on Eestis olnud ka kiirem, kui üldiselt arvati.»

Muuli sõnul on valitsusel plaan piirangute leevendamiseks olemas ning igal esmaspäeval teeb valitsus otsuse, kas nendest tähtaegadest saab kinni pidada. On majanduslik otsus, kas keelata või anda luba mõne augustis toimuva suurürituse jaoks. Aga kui valitsus annab loa ning peab selle hiljem tagasi võtma või enam piirama osalejate arvu, on see täpselt samasugune majanduslik kahju, rõhutas Muuli. Sellepärast ei taheta plaani pikalt ette kuulutada ning vaadatakse samm-sammult. Sel kombel on näha, millist mõju ühe või teise piirangu kaotamine annab ning vajadusel saab neid ükshaaval tagasi võtta. 

Majanduse avamise faasis ei piisa sellest, et valitsuse kriisikomisjon kohtub vaid kord nädalas ning teeb siis arengutest ülevaate, heitis Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja ette vähest operatiivsust. Tema ettepanekul tuleks tõsiselt kaaluda nädalasse vähemalt ühe kohtumise lisamist, et käia kiiremini ajaga kaasas. 

On näha, et operatiivset juhtimist takistab valitsuse ja poliitikute väsimus kriisist. «Neile ei saa seda pahaks panna, sest nende puhul pole väsimus mitte ainult tüdimus, vaid ka töökoormus on tõepoolest väga suur olnud,» tõdes Riikoja. Ta tõstis esile sellel nädalal avaldatud Postimehe juhtkirja, mis kutsus üles Jüri Ratast eriolukorra juhtimist kellelegi teisele üle andma. 

Riikoja sõnul on see mõte täiesti õige, sest eriolukorra juht peab tegelema kõigi pisiasjadega. Peaminister on riigi hierarhias kolmas inimene, aga praktikas on ta vaieldamatult kõige suurema töökoormusega riigiametnik. Kui sellele lisandub veel pikka aega kestev eriolukord, siis sõltumata sellest, kes täpselt tipus on, on see ühele inimesele liiga palju. «Kui asju tuleb liiga palju, hakatakse neid tegema pealiskaudselt, kõigesse ei jõua süveneda. Selles mõttes tänasel hetkel on kahtlemata olukord, kus eriolukorra juhiks võiks saada mõni minister või kõrgem riigiametnik,» pani Riikoja ette. 

Justiitsministeeriumi nõunik Kalle Muuli oli Riikojaga päri, et ideaalis võiksidki need positsioonid kriisisitutatsioonis olla lahutatud. Koroonapandeemia tegi eriliseks selle ülemaailmsus ja enneolematus selle sajandi jooksul. Tagasiastumise ettepaneku puuduseks on Muuli silmis tõik, et eriolukorda on praeguste plaanide kohaselt järele jäänud vaid kaks nädalat. 

«Panna kaheks nädalaks uus juht asja juurde, millega ta ei ole kursis – ma ei näe sellel väga enam mõtet. Oleks eriolukorra lõpuni kaks kuud, oleks kindlasti mõistlik, et nüüd, kus olukord on vaibunud, kriis on taandumas, võtaks keegi üle ning peaminister saaks tegeleda riigi strateegilise juhtimisega,» ei pidanud Muuli asjaolude juures juhirolli üleandmist enam vajalikuks.