Olukorrast ajakirjanduses ⟩ Pressivabaduse indeks peaks lähtuma faktidest, mitte kuulujuttudest

Rein Lang ja Väino Koorberg võtsid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» ette Piirideta Reporterite ajakirjandusvabaduse indeksi ning selles antud põhjendused Eesti koha kukkumisele. Langi jaoks jääb küsitavaks indeksi metoodika, mis lähtub lisaks objektiivsetele faktidele ka ekspertide antud hinnangutest. 

Eelmisel nädalal avalikustas Piirideta Reporterid uue ajakirjandusvabaduse indeksi järjestuse, kus Eestil on 14. koht. See on kolm kohta madalam kui eelmise aasta indeksis. Eesti on Saksamaa, Belgia, Iirimaa ja Portugaliga samas seltskonnas, meist vabamad on Skandinaavia maad. Läti on 22. kohal, Leedu 28. kohal, Suurbritannia 35. kohal, Ameerika Ühendriigid 45. kohal ning Venemaa 149. kohal.

Ajakirjanik Väino Koorberg luges üles Piirideta Reporterite põhjendused Eesti koha kukkumisele. Esiteks tõid nad välja ühe parlamendierakonna sõnalised rünnakud ajakirjanduse aadressil. Teiseks põhjuseks olid kahtlustused Postimehe omaniku sekkumises ajakirjanduse töösse ning oma konservatiivse maailmavaate ja teiste äride reklaamimisel Postimehe lehekülgedel. Kolmandaks toodi välja Sputniku Tallinna kontori sulgemine. 

Sputniku sulgemise puhul pidigi riik seadma kaalukausile pressivabaduse ja Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid, haaras poliitik Rein Lang Koorbergi sõnasabast kinni. Kui Vene luurajatest koosnevat pressirühmitust hakatakse pigistama, on selge, et see kajastub ka ajakirjandusvabaduse languses. Teisest küljest ei saa silmi kinni pigistada sanktsioonide rikkumise ees. Lang ütles, et siin tegi riik õige valiku. Koorberg lisas aga vastu, et midagi ette heita ei saa ka Piirideta Reporteritele, sest nemad hindavad nimekirja koostades pluralismi ja meediasõltumatust. 

EKRE retoorika puhul jääb Langi silmis mõistetamatuks, miks seda on oluliseks peetud. Koorberg täiendas, et tegemist ei ole Eestile ainuomase protsessiga, vaid ajakirjandus on mõne parlamendierakonna või valitsusjuhi kriitikatulva alla langenud paljudes riikides üle maailma. Nimeliselt on Piirideta Reporterid välja toonud Brasiilia presidendi ja Ameerika Ühendriikide presidendi, kes on õhutanud vihkamist ajakirjanike suhtes.

«Mul on selle asjaga väike dilemma,» ütles Lang. «Kas ei ole mitte tegemist lillelaste mentaliteediga? Kui on kuskil mõni poliitik, kes tahab meediat ära kasutades meediat sõimata, siis see on äkitselt ajakirjanduse esindajatele meeletu probleem. Me võime ju tõmmata siia paralleeli, et politseinikke me koolitame selleks, et piirsituatsioonides nad jäävad alati rahulikuks ja väärikaks. Kui juua täis pätt neid solvab sõna ja teoga, siis politseinik peab jääma ikkagi rahulikuks,» selgitas ta oma arusaama.

Koorberg ütles vastu, et tema ei julgeks nii selget võrdlusmärki riigi esimese mehe ja purjus päti vahel tõmmata ning on oluline vahe, kes mida ütleb. Lang sõnas, et Eesti puhul ei ole tegemist riigi esimeste meestega, vaid ühe võimuloleva erakonna retoorikaga. Tema hinnangul on parlamendipoliitikute sõnakasutusel ja ajakirjandusvabadusel üksnes kaudne seos. 

Kolmas küsimus on see, kas Eestis tõesti on Postimehe kontserni omanik sekkunud ajakirjandusvabadusse ja ajanud oma majandushuve, nimetas Lang. «Mulle tundub, et Eesti konkurentsivõitluses on võib-olla kasutatud jällegi seda meetodit, on käidud kaebamas, et vaat mida nemad seal teevad, ju on see kõik seotud omanikuga. Mina ei ole kuulnud fakte, et Margus Linnamäe oleks sekkunud toimetuse tegevusse. Küll aga on sellest räägitud. Kas see rääkimine ja kuulujuttude levitamine on piisav alus, et hindamismetoodikas öelda, et Eesti nüüd mingis ulatuses saab rohkem punkte, mis on väga paha? Või on see tuulest tõmmatud väide?» küsis Lang. 

Koorberg mõtiskles, et endine Postimehe vastutav väljaandja Merili Nikkolo jäi oma kommentaaris napisõnaliseks ning ütles vaid, et Postimehe teemasid on ajakirjanduses kriitiliselt kajastatud ning seetõttu ei tulnud Eesti koht ajakirjandusvabaduse indeksis talle üllatusena. Eelmise aasta lõpus lahkus Postimehest hulk nimekaid ajakirjanikke, tuues põhjenduseks konflikti kontserni juhatuse esimehega. Küsimuseks on see, et kas Postimehe peatoimetaja otsuseid peaks tõlgendama kui omaniku juhiseid, arutles Koorberg. 

Langi sõnul peaks hinnangute andmisel lähtuma objektiivsest tegelikkusest, mitte tõigast, et üks või teine otsus võib kellelegi tunduda nii- või naamoodi. Piirideta Reporterid tabeli niimoodi kokku panevadki, et ühelt poolt märgivad tabelisse linnukesi sõltumatute faktide kohta, teiselt poolt annavad eksperdid hinnanguid, selgitas Koorberg.