Itaalia meditsiiniõde mõned tunnid enne vahetuse algust.

FOTO: Luciana Passaro/IPA/IPA/SIPA

Sotsiaalne isolatsioon säästab inimesi nakatumisohust, kuid kodusistujaid võivad kimbutama tulla teist masti mured – üksindus, stress, depressioon ja ärevus. 

Sotsiaalse distantseerumise meetodid võivad üksindustundele lisaks kaasa tuua ärevust ja apaatiat. Kiiresti muutuv ühiskonnakorraldus võib tekitada tekitada või süvendada stressi ja depressiooni. Ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on nentinud kriisiaja ohtusid vaimsele tervisele ning koostanud soovituste nimekirja. Stressi vähendamiseks soovitatakse end näiteks hoida end kursis vaid WHO ja riiklike terviseorganisatsioonide infoga ning mitte minna kaasa kuulujuttude ja teaduslikult kinnitamata infoga.

Koroonaviiruse ja eriolukordadega seotud enesetappe juba toimunud. Itaalias tappis end laastava tööstressi ning teiste inimeste nakatamise hirmus viirusekandjast Itaalia õde. 17-aastase Beth Palmeri vanemad peavad tütre enesetapu peamiseks põhjuseks just isolatsiooni. Postimees on kirjutanud ka Saksamaa Hesseni liidumaa rahandusministri ja jalgpalliklubi Stade de Reims arsti vabasurmast.

Erinevate lääne ülikoolide uuringu andmetel on sotsiaalne isolatsioon üks põhilisi riskitegureid, mis suitsiidseid mõtteid soosib. Ka meditsiiniajakirja The Lanceti kaasautorid hoiatavad tõusvate enesetappude eest, mille pandeemia kaasa võib tuua. Olukord on ohtlik, kuid teadlaste hinnangul on võimalik mustemat stsenaariumit õigeaegse ja piisava ennetustööga vältida.

Välja tuuakse erinevaid tegureid, mida valitsused, tööandjad ja üksikisikud jälgima peaksid. Esiteks kirjutab The Lancet, et kriisiajal on nõudlus vaimse tervise nõustamise järele suurem, seega tuleb valmis olla nõuandetelefonide tavapärasest suuremaks koormuseks. Eestis on selleks loodud eriolukorra algusaegadel kriisitelefon 1247, mis abistab kriisiolukorras toimetulekuga ning vastab eriolukorraga kaasnenud küsimustele. Samuti töötab psühholoogilist abi pakkuv Eluliini kriisitelefon kuni eriolukorra lõppemiseni ka nädalavahetustel.

Eriolukord süvendab ka muid vaimse tervisega otseselt seotud probleeme. Et suhtarvuna hakkab koduvägivalla juhtumite hulk kriisiajal tõusma, on paratamatu.

Stressi põhjustavad kriisiajaga kaasnevad olmemured, eriolukord ja saamata jäänud sissetulekud. Üldine ettearvamatu olukorraga kaasnev närvilisus võib koduseinte vahel tuua kaasa lähedaste vastu suunatud vägivalla. Ka statistika näitab koduvägivalla ülemaailmset hüppelist kasvu padeemia ajal. Eriolukorra kehtestamise algusest kuni märtsi lõpuni tehti Prantsusmaal tavapärasest 30 protsendi võrra rohkem avaldusi lähisuhtevägivalla kohta. Prantsuse siseminister põhjendas seda liiikumispiirangutega ning kutsus ametnikke üles lisapingutuseks koduvägivalla all kannatavatele inimestele lisakaitse pakkumiseks.

Vaimse tervise probleeme tekitab ja süvendab alkoholism, mis kriisi ajal samuti võimendub. Näiteks müüdi Venemaal märtsis 65 protsenti rohkem viina kui eelneval kuul. WHO on soovitanud pandeemia ajaks tavalisega võrreldes karmimaid alkoholipiiranguid.

Vaimse tervise probleemide korral saab helistada Eluliini emotsionaalse toe telefonil 655 8088, mis on avatud õhtuti alates 19.00 kuni 7.00 hommikuni. Emotsionaalse toe telefon on kõigile, kes on emotsionaalse kriisi seisundis, depressioonis, tunnevad sügavat muret kaotuse ja leina tõttu, tunnevad üksindust, kogevad sotsiaalseid raskusi või soovivad elust lahkuda.

Psühholoogiline kriisinõustamine toimub telefonil 631 4300 kõikidel nädalapäevadel 9.00–19.00 kuni eriolukorra lõpuni.

Enesetapumõtete korral võib alati helistada ka hädaabinumbril 112.