Muuli ja Riikoja ⟩ Väljumise tähtaegadel pole tähtsust

Kalle Muuli. Foto: Tairo Lutter
Kuku Raadio
Copy

Seadusandlus pole pannud paika, kas kodanikuvabadusi rikkuvaid eripiiranguid saab kehtestada ka ilma eriolukorrata. Kui Riigikogu võtab kiirkorras vastu regulatsiooni, mis selle võimaluse annab, siis tekib oht, et mõned poliitikud võivad hakata tahtma tulevikus oma suva järgi keelama ja käskima, tundis muret Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja raadiosaates «Muuli ja Riikoja».

«Tahaks siiski selgemaid prioriteete. Selgemat arusaamist, mis valitsuse nägemus on. Enamus inimesi mõistab väljumisstrateegia all eelkõige seda, kuidas saada majanduselu uuesti normaalsetesse rööbastesse,» heitis Hindrek Riikoja riigi koroonakriisist ja eriolukorrast väljumise strateegiale ette ebamäärasust. «Kui me seda strateegiat vaatame, siis kahjuks majandusasjad ei ole seal kindlasti prioriteetsed.»

«Tundub nii, et need, kes väga palju on rääkinud, et vaja oleks väljumisstrateegiat ja väljumisstrateegiat, on tegelikult tahtnud väljumistähtaegu! Seal on kindlasti suur vahe,» ütles Muuli. Strateegiadokumendis tähtaegu peaaegu ei olegi. Tähtaegadega dokumendid on olemas, aga need on asutusesiseseks kasutamiseks. 

Muuli sõnul ei ole konkreetsetel tähtaegadel siiski mingit tähtsust, kuni valitsus pole otsustanud neid dokumente jõustada. Jõustamine sõltub siiski strateegiakriteeriumitest. On arusaadav, et määramatuses on keeruline elada, ütles Muuli. Aga väljumisstrateegia ütleb selgelt, et valitsuse kriisikomisjon koguneb iga nädal, vaatab kaheksa koroonaindikaatorit üle ning hakkab selle põhjal otsuseid tegema. 

Plaanikohaselt hakatakse elu lahti tegema kinnipanemisele tagurpidises järjekorras, selgitas Muuli. Esimesena avatakse õuespordirajatised, vabaõhumuuseumid ja kaubanduskeskused. Tuleb siiski arvesse võtta, et majanduselu pole kinni pandud ainult kriisiotsustega. Väga palju mõjutab see, mida on teinud teised riigid. Või siis inimesed ise: majandusraskustest tingitud väiksem tarbimine ja nakatumisohu tõttu väiksem mobiilsus. Ka siis, kui kriisikomisjon otsustab, et üks või teine asutus avatakse, ei taastu majandus kohe. Ilmselt jääb pikaks ajaks kehtima ka suurürituste keeld.

Hindrek Riikoja tõi välja, et eriolukorraga on üles kerkinud juriidiline probleem, mis mõjutab selle kehtimise tingimusi. Tänane seadusandlik raamistik annab õiguse teha täiendavaid piiranguid ning kohustusi eriolukorra ajal, kuid seaduses on tühimik selle kohta, mis juhtub eriolukorra lõppemisel. Pole teada, kas riigiasutused saavad näiteks suurüritusi keelata ka ilma eriolukorrata, argumenteeris Riikoja. 

Ta sõnas, et ühest küljest võiks kutsuda Riigikogu üles olukorda kiiresti seadusega ära reguleerima. Teisalt aga ei tohi see regulatsioon olla selline, mis annab poliitikutele kerge võimaluse hakata tulevikus oma suva järgi piiranguid kehtestama ka siis, kui eriolukorra järgselt seda vaja ei ole. 

«See on väga peen mäng. Ma saan aru, et juba praegu on paljudel poliitikutel tagataskus või hinges kripeldamas soov, et teeks selle asja ikkagi ära ja mõeldes just nimelt selle peale, et võib-olla tulevikus on kasu. Seda tuleb küll vältida nagu katku või... veel rohkem vältida kui koroonaviirust. See on sammukene edasi mittedemokraatliku riigikorralduse suunas,» mõtiskles Riikoja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles