/nginx/o/2020/04/07/13045657t1h9ed2.jpg)
Torkab silma, et kuigi maailma kütusehinnad on langenud erakordselt madalale, ei peegeldu hinnalangus Eesti tanklakettides. Rein Lang ja Väino Koorberg kutsusid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» ajakirjanikke välja selgitama, kas nüüd või peale koroonakriisi, miks Eestis autokütuste hinnad ei lange.
«Kui ajakirjandus vähemalt praegu peaks nimekirja või päevikut teemadest, mille juurde tuleks siis, kui olukord normaliseerub, tagasi tulla, siis saaks ajakirjandusel neid teemasid olla lõputult,» mõtiskles Väino Koorberg, et ka koroonapandeemia tingimustes ei saa ülejäänud olulisi probleemkohti vaiba alla lükata. «Kas või seesama teema, kui me näeme, kui raskesti läheb meie kütusemüüjatel praegu.»
«Kriisiajal oleme jõudnud olukorda, kus numbrid posti peal püsivad täpselt ühesugused, kuigi maailma kütusehinnad on kukkunud nii madalale, et ma isegi ei mäleta. Me näeme ka seda, et lõhe kütuste jaehinna ja hulgimüügihinna vahel on kärisenud üle 30 protsendi. Kuuleme kütusemüüjate suust täpselt sedasama lugu, et lisaks banaanipuule on ka bensiinipuu ikaldunud ja tal on seenhaigus kallale tulnud. Kui vanasti tõusid hinnad suure nõudluse tõttu, siis nüüd tõusevad sellepärast, et nõudlus on liiga väike,» kirjeldas Koorberg.
Kaassaatejuht Rein Lang ei olnud Koorbergiga nõus, et kütusehinna küsimust saab jätta ka kriisijärgse ajakirjanduse valvata. Ta kutsus üles meediat esitama keerulisi küsimusi ka eriolukorra ajal, et saada põhjusi, miks midagi teha või tegemata jätta.
Koorberg tõi välja, et kuigi eriolukorra ajal tuleb ka küsida, ei pruugi alati olla küsimise võimalust või eriolukorrale viidates jäävad vastused andmata. Seetõttu tuleb meeles pidada ning lisaks ajakirjanikele teevad seda tarbijad, kes peavad meeles, kuidas keegi kriitilistel aegadel käitunud on.
«Mina tahaks küll soovitada majandusajakirjanikele, kellel vähegi on majandusajakirjaniku vaistu: tehke nüüd selgeks, milles on see põhjus, et Eestis autokütuste hinnad ei lange,» ütles Lang.