Urmas Jaagant võttis Kuku raadio saates «Keskpäevatund» vaatluse alla valitsuse tehtud lisaeelarve kriisimõjude leevendamiseks. Jaaganti hinnangul on palju kummastavaid kohti. Alustades sellest, kas lisaeelarvet sellisel kujul oli üldse vaja kuni mõne konkreetse rahasüstini, mis näevad välja kui täitmata jäänud valimislubaduste katmine.

Alustama peaks küsimusest, kas meil üldse on lisaeelarvet vaja praegu teha, kui sügise hakul majandusmõjude selginedes peab ilmselt niikuinii uue lisaeelarve tegema, arutles Urmas Jaagant. Tema sõnul oleks saanud neid 30 seadust, mida lisameetmete käiku laskmiseks muutma peab, muuta ka ilma lisaeelarveta. Kui aga see lisaeelarve juba tehti, siis tuleb hoolega jälgida, mida sinna sisse pannakse. 

«Mind on natuke kummastanud see, et kui valitsus eriolukorda välja kuulutades teatas, et tulevad kiired meetmed, mis peaksid abistama ettevõtjaid kui ka inimesi, kes võivad oma töö kaotada või palgas kaotada. Nendest väljalubatud asjadest on hetkel praktikas käiku läinud mõned üksikud,» kritiseeris Jaagant.

Keegi ei oska koostada lisaeelarvet või võtta vastu selgeid meetmeid, kui võimalikud majandusmõjud on veel nii ebaselged, ütles Ainar Ruussaar vastu. 

Selletõttu tulebki küsida, miks on praegu lisaeelarve vastu võtmisega nii kiire, sõnas Jaagant. Tema hinnangul on lisaeelarvesse pandud asju, mille kohta saab küsida, kas need on seni täitmata jäänud valimislubaduste katmiseks. Konkreetse näitena tõi ta aktsiisilangetused. Diislikulutused on vähenenud nii veomahtude vähenemisega kui ka inimeste koju jäämisega. 

Sama lugu on elektriaktsiisiga, mille kahandamine aitab suurtootjaid, aga tavakodanikele jääb mõju väiksemaks. Mõne euro võrra odavamast elektriarvest võib olla abi siis, kui palka on kärbitud, aga koondatul on raha arvete maksmiseks ikka vähe. «Mul on mõningas osas kahtlused, eriti selle tõttu, et aktsiiside langetuse osas räägitakse mitmest aastast, ma saan aru, et kahest. Lisaeelarve kohta, nagu sa, Ainar, just ütlesid, me ei tea, mis saama hakkab, aga aktsiisid saab kohe kaheks aastaks ära langetada,» lausus Jaagant. 

Kolmandaks tõi ta esile maaelu edendamise sihtasutuse, millele suunatav rahasüst on lisaeelarve mahust kümnendik. Kas see on proportsionaalne meede, küsis Jaagant. Põllumajanduses eksport on küll vähenenud, aga sisetarbimine ei ole muutunud. Põllumeeste peamine probleem on sobivate töökäte vähesus. 

Märkimisväärne on ka see, et lisaeelarves ei ole avaliku sektori kulutuste kärpimist. Meil on valitsus, kus Isamaa erakond ütleb, et kärpimisest ei pääse, EKRE juhid aga, et mitte mingil juhul 2020. aastal ei kärbi. Sõnum on sama, et tulevikus kärpimine võib tulla, aga rõhuasetus on erinev, hindas Jaagant.

Kommentaarid (2)
Copy