Jämejala õendus-hoolduskeskus

FOTO: Marko Saarm

Inimelu on hindamatu, aga kui seda ka statistiliselt hinnata, ei ole majanduse kiirustatud taasavamine selle tõttu kaotatud inimelusid väärt, kirjutab Stockholmi Kõrgema Majanduskooli Riias vilistlane Martin Küüsmaa.

Eesti Pank teatas kolmapäeval, et arvab, et mai alguseni kestev eriolukord tooks kaasa 6 protsendi suuruse majanduslanguse. Eesti sisemajanduse kogutoodang on umbes 28 miljardit, seega, arvestamata potentsiaalset ilma haiguseta toimunud majanduskasvu, on piirangute hind minimaalselt 1,7 miljardit eurot. Augustini kestva eriolukorra ja 14 protsendilise majanduslanguse korral tõuseb hind 3,9 miljardi euroni. Kui iga lisanädal piiranguid toob kaasa lisalanguse 0,5 protsenti, siis see tähendab rahalist kaotust 140 miljonit eurot. See on koroonapiirangute majanduslik kulu.

Sellenädalases Pealtnägijas ütles Mihkel Kärmas, et inimelul pole hinda. Ilmselt nõustuvad sellega ka paljud selle kirjatüki lugejad. Ühelgi individuaalsel inimelul polegi meie ühiskonnas hinda, erinevalt näiteks orjanduslikust korrast, kus hind võib olla üsna selge. Küll aga on tegelikult võimalik mõõta statistilise inimelu väärtust (ingl k value of statistical life, VSL).

Lihtsustatult käib statistilise inimelu väärtuse (VSL) mõõtmine läbi selle, kui palju inimesed on nõus maksma suremise tõenäosuse vähendamise eest: näiteks, kui palju ollakse nõus maksma turvalisema auto eest või kinnisvara eest, mis ei asu reostusallikale lähedal. Näiteks, kui Volvo eest, millega sõites on ühe protsendi võrra väiksem tõenäosus surra kui Daciaga, on inimesed keskmiselt nõus maksma 10 000 eurot rohkem, siis on VSL ehk ühe inimese surma ärahoidmise väärtus 10 000:0,01=1 miljonit eurot.

Harro Rannametsaga kirjutatud bakalaureusetöös leidsime, et aastal 2008 oli VSL Baltikumis 1,45 mln Läti latti (2,1 miljonit eurot). VSL peaks tegelikult sõltuma reaalsetest väärtustest ehk kasvama koos hinnakasvuga. Tänaseks on tõusnud nii hinnad, palgad kui tööjõu lisandväärtus, seega tänases Eestis võiks VSL olla umbes 4 miljoni euro juures. Näiteks USAs on VSL umbes 9 miljonit dollarit, aga tegelikult saavad eri uuringud natuke erinevaid väärtuseid. Suurusjärk jääb enamasti siiski ühekohalistesse miljonitesse. Mul puudub teadmine, kas keegi on pärast meie tööd Eestis üritanud VSL määrata. Küllap on.

VSL saab hästi ära kasutada näiteks maanteede turvalisemaks ehitamise või hoonete radoonikindlaks muutmise mõttekuse hindamisel ehk sellistes kohtades, kus mingi kulu eest vähendame inimeste suremust.

Täpselt analoogne olukord on meil hetkel käes seoses koroonaviiruse ja majanduslangusega. Kui küsida, kas on õigustatud maksta 2-4 miljardilise majanduslangusega ärahoitud haigestumiste eest, siis üks viis seda majanduslikult hinnata on vaadelda VSL-i. Meedias on spekuleeritud, et piiranguteta leviku korral haigestub 20-70 protsenti rahvastikust. Suremus jääb vahemikku alla ühe protsendi kuni isegi 10 protsenti (Itaalias) – see sõltub kahtlemata sellest, kui lamedaks on see kuulus kõver surutud ja kas tervishoiusüsteem kukub kokku. Võttes 20-protsendise haigestumise juures suremuseks ühe protsendi ja 70-protsendise haigestumise juures juures viis protsenti (see on nii täna näiteks Hispaanias või Hollandis), saame Eesti rahvaarvu juures, et sureks 2600 kuni 45 500 inimest. Selle hulga VSL oleks 10-180 miljardit eurot ehk 36-643 protsenti SKTst!

See tähendab, et isegi kui haigus kulgeks kõige leebemate kirjeldatud eelduste kohaselt, siis nende surmade ärahoidmisega saame kasu oluliselt rohkem kui kehtestatud piirangud väärtust hävitavad. Tõenäoliselt sureb ka piirangute kehtides oluline hulk inimesi ning võrdluse juures tuleb silmas pidada, kui palju rohkem sureks ilma piiranguteta: 2-4 miljardit SKT kaotust tõlgendub läbi VSL 500-1000 inimeluks. Eelmise lõigu arvude valguses (eriti arvestades, et alampiir on tõenäoliselt alahinnatud): isegi, kui ülempiir peegeldab liigset pessimismi, tundub saavutatav efekt, kus üks protsent suremuse kasvu tekitab 20-protsendise haigestumise puhul 2600 lisasurma ja 70-protsendise haigestumise puhul koguni 9100 lisasurma.

Kokkuvõte on lihtne: su sõbra vanaisa on liiga väärtuslik selleks, et restorane ja hotelle käigus hoida, püsi kodus!

Märkus: see arvutuskäik on tugevalt lihtsustatud, suurema täpsusesoovi korral peaks hindama surijate eluaastate kvaliteeti, ilma kriisita toimuvat majanduskasvu, valitsuse abipaketti (mida Eesti Pank arvesse ei võtnud), vaatamata piirangutele surevate inimeste VSL, järgmisesse aastasse ülekanduva SKT vähenemine jne, aga suur pilt on selge!