Putin koroonahaigeid külastamas

FOTO: ALEXEI DRUZHININ / TASS

Kuidas on võimalik, et veel pühapäeval oli Eesti ja Venemaa koroonaviiruste diagnooside arv sama? Ametlikku statistikat ei maksa uskuda, kirjutab faktikontrolli toimetaja Vikki Perijainen.

Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskuse andmetel oli 22. märtsil Eestis ametlikult kinnitatud 306 koroonaviirusesse nakatunut. Venemaal, mille populatsioon on Eesti omast 110 korda suurem ja millel on maapiir ja tugev majanduslik side Hiinaga, oli nakatunute arv sama.

Muidugi, reaalne haigestunute arv on alati ametlikust suurem, sest testide kogus on piiratud ja paljud haigestunud ei tunne tugevaid sümptomeid või ei pöördu arsti poole. Sellegipoolest, Venemaa väidetav koroonaviiruse edulugu on raskesti usutav, eriti olukorras, kus veel kaks nädalat tagasi kogunes rahvas jalgpallimatšidel ja muudel suurtel üritustel.

Venemaa reaktsioon pandeemiale on siiamaani olnud vähem drastiline kui muudes sarnase olukorraga riikides. Piir Hiinaga suleti juba jaanuaris ja ametlikel andmetel on toimumas agressiivne testimiskampaania. Samal ajal on sotsiaalse isolatsiooni meetmed pigem nõrgad. Moskva linnapea soovitas vanematel inimestel koju jääda, kuid laiemat karantiini paigas ei ole. Koolid on suletud ja paljud üritused tühistatud, kuid metroo, restoranid, kohvikud ja muud avalikud kohad jätkavad tööd. Sotsiaalmeedias levivad fotod rahvast täis kohtuhoone koridoridest, isegi pärast kohtuprotsesside peatamist. 22. aprillil toimuv üleriigiline hääletus põhiseaduse muudatuse üle ei ole siiamaani ära jäetud.

Ajal, kus terve maailma paanitseb, on Vene peavoolumeedia reaktsioon olnud rahumeelne. Esmaspäeval külastas Putin Moskva haiglat, kus kohalik arst kirjeldas kõiki meetmeid, mis on vastu võetud, et vältida Itaalia stsenaariumit. Samal ajal kiitis Moskva linnapea äsja kerkivat eriolukorra haiglat. Meedia toon on rahulik ja mõõdukas – ärge muretsege, kõik on kontrolli all.

Teiselt poolt, sotsiaalmeedia ja Vene opositsioonimeelsed väljaanded kirjeldavad hoopis teistsugust vaatepilti. See on pilt, kus riik valetab olukorra tõsiduse kohta ja vaigistab neid, kes tõstatavad ebamugavaid küsimusi. Märtsi keskel kuulutas Vene tarbijakaitseamet, et kolm Vene kodanikku on nakatunud kohalikult, mitte välismaal. Hiljem kadus info ameti kodulehelt. Riigi reaktsiooni kritiseerinud arst kutsuti kriminaaluuringute osakonda küsitlusele. Paljud meditsiinitöötajad kardavad ressursside puudumisest avalikult rääkida, sest usuvad, et sellisel juhul nad vallandatakse.

Vaatamata riskile on arstid ja aktivistid siiski püstitanud ebamugavaid küsimusi. Nende sõnul on ametlik statistika nakatunute hulga kohta tahtlikult võltsitud. Novoya Gazeta raporteeris juhtumeid, kus arstidel soovitati diagnoosida kopsupõletikku, rasket grippi või trombi kopsuarteris olukorras, kus oleks mõistlik teha koroonaviiruse test. Vene opositsioonimeelne meditsiinitöötajate ametiühing on süüdistanud riigiorganeid ametlikult valetamises. Nende andmetel on haiglad pannud püsti uued osakonnad kopsupõletiku ja muude hingamishäirete ravimiseks. Nende osakondade patsiendid ei lähe kirja ametlikku koroonaviiruse statistikasse, sest paberil on tegu teiste haigustega. Samal ajal, taolised kopsupõletiku osakonnad on potentsiaalsed viiruse leviku keskpunktid. Arstidele ei jätku maske, kindaid ja muid kaitsevahendeid. Arstide puuduse tõttu pidid nendes osakondades töötama paljud, kes ei ole valdkonna eksperdid. Taoline koroonaviiruse maskeerimine teiste haiguste all on võimalik põhjus, miks ametlikel andmetel on selle aasta jaanuaris võrreldes eelmise aastaga tõusnud pneumoonia juhtude arv 37 protsenti ja läkaköha oma 40 protsenti.

Venemaa situatsioon alles areneb ja siinkohal ei ole mõttekas teha prognoose. Sellegipoolest, ülalmainitud stsenaarium on üleliia tuttav. Ebademokraatlik režiim, kartes rahvusvahelist ja siseriiklikku kriitikat, vaigistab arste ja püüab võltsida statistikat. Vajalikud meetmed tulevad liiga hilja. Sama juhtus Hiinas, nüüd kannatab terve maailm.

Loe ka Postimehe koroona-faktikontrolli blogi.