Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi avaldus, et riik peatab maksed teise pensionisambasse, kui president saadab pensionisamba riigikohtusse, on häbiväärne näide sellest, kuidas valitsuserakonna juht hakkab presidendilt välja pressima, ütles Hindrek Riikoja Kuku raadio saates «Muuli ja Riikoja».

Teise pensionisamba maksete peatamise puhul jääb arusaamatuks, kas see on mõeldud ettevõtetele antava abipaketi kulude katmiseks, märkis Riikoja. 

«Veel arusaamatum on see, et ühe koalitsioonierakonna juht ehk isamaa juht Helir-Valdor Seeder sisuliselt hakkab presidendilt välja pressima. Vaata, kallis president Kersti, sinu laual on praegu teise samba reformiplaanid. Kui sa selle heaks kiidad, siis me ei kärbi teise samba sissemakseid. Aga kui sa seda heaks ei kiida ja selle riigikohtusse saadad, vot siis me kärbime küll,» tõlgendas Riikoja Seedri öeldut. 

Ta meenutas, et kui eelmise suure kriisi, 2008. aasta majanduslanguse ajal kärbiti pensionimaksed, tuli riik välja selge plaaniga. See kava pani paika, mis ajal ja mis ulatuses kärbiti ning millised võimalused jäid inimeste enda makseteks. Kui inimene jätkas kogumist, andis riik talle tagantjärele raha juurde. Samuti ei peatatud nende inimeste sissemakseid, kellel oli pensionini jäänud vähe aega. 

«Ma suudan ühe loogilise põhjenduse välja mõelda, aga seda ei ole ükski poliitik välja öelnud. See loogiline põhjus võib peituda selles, et arvestades, et sotsiaalmaksu laekumine väheneb suure tõenäosusega, siis tekib küsimus, kust võtta kogu raha esimese pensionisamba väljamakseteks,» mõtiskles Riikoja. Sellisel juhul oleks võimalik teise samba maksete kokkuhoiust tulnud raha suunata esimesse sambasse. 

«See [Seederi avaldus] kõlas halvasti ja oli halvasti väljendatud,» selgitas Kalle Muuli, mille peale Riikoja kinnitas oma veendumust, et Seeder täpselt niimoodi mõtles. 

Muuli sõnas, et tegu on kahe poliitika kokkupõrkega. Kui pensionireform jõustub, tuleb hakata inimestelt vastu võtma avaldusi teisest sambast välja- või sisseastumise kohta. Kui samal ajal hakata sama seadust muutma, tekib olukord, et inimesed ei tea, mis ajaks sissemaksed peatuvad. Kui seadus ei jõustu ehk president kaevab edasi, siis pole probleemi, et inimesed peavad samal ajal hakkama midagi otsustama.

Riikoja nimetas Muuli selgitust hämaks. Ta argumenteeris, et isegi Isamaa enda liikmed on öelnud, et väga hea, kui reform läheb riigikohtusse ning saab selgust selle põhiseadusele vastavuse osas. «On häbiväärne, et ühe valitsuserakonna esimees läheb niimoodi presidendilt välja pressima,» ütles Riikoja.