Ühendriikide presidendivalimistel on Demokraatide kandidatuurikoha eest võistlema jäänud Joe Biden ja Bernie Sanders. Veel mõne nädala eest varjusurmas olnud Biden on nüüdseks teinud hüppelise tõusu ning peaaegu kindlalt astub novembris Donald Trumpiga rinda pistma. 

USA poliitika vaatleja Karl-Gerhard Lille ja Postimehe ajakirjanik Margus Parts võtsid luubi alla, milline on olnud senine Ühendriikide poliitiline mänguväli ning mis šansid on Trumpil uuesti võita. Välja tuli topeltsaade, sest USA poliitikas on olulist lihtsalt niivõrd palju. 

Kuidas juhtus, et üleöö sai 73-aastast Trumpist kõige noorem kandidaat? Miks ikkagi kujunesid eelvalimised just selliseks, et alles on jäänud Biden ja Sanders? 

Kuigi näib, et Bideni näol löövad moderaatidest Demokraatide valijad oma partei vasaktiiba, on Sandersi ja Elizabeth Warreni edu debattides kallutanud kogu erakonna esiladvikut suurel määral vasakule.

Ideed, mida eelmine demokraadist president Barack Obama oma taasvalimiskampaanias ei julgenud rahva ette tuua, olid nüüd kindlalt oma koha leidnud Demokraatide eelvalimistel. Üheks näiteks on tunnipalga miinimumi tõstmine 15 dollarini tunnis, mis oleks kahekordne hüpe seniselt. 

Juttu tuleb ka sellisest müstilisest kontseptsioonist nagu valitavus, Sandersi käredusest ja Bideni vananemisest, Bideni olematust valimisprogrammist ning poliitikute majandusse sekkumisest. Head kuulamist!