Praegu kohustuslikus korras suletud koolid peaksid suvel vähemalt osaliselt, kui mitte täies ulatuses õppetööd järele võtma, tegi ettepaneku Hindrek Riikoja Kuku raadio saates «Muuli ja Riikoja». Tööl käivatelt lapsevanematelt ei saa oodata, et neil oleks teadmisi oma võsusid harida kõikides õppeainetes sama kvaliteetselt, nagu meie haridus ootab.
Eile õhtul kuulutas Eesti valitsus välja eriolukorra. Enim puudutab inimesi korraldus hiljemalt järgmisest nädalast sulgeda koolid. Õppetegevus suunatakse kodutöödele, lisaks jäävad ära huviringid ja treeningud.
Hindrek Riikoja ütles, et paljud lapsevanemad on silmitsi probleemiga, mida lastega teha ja kuidas neid õpetada. Samuti ei ole selget teadmist koolidel, kuidas õppetööd korraldada. «Ühest küljest kõlab ju hästi, et jätkame e-õppel ning kõik peaks jätkuma samasuguses rütmis nagu seni. Aga olgem siiski ausad: ega lapsevanematel tihtipeale ei ole oskusi ning kuna nad käivad tööl, ka võimalusi kogu aeg laste kõrval istuda ja neid õpetada.»
Ta põhjendas, et kui koolides on ainetunnid eri õpetajate vahel ära jaotatud, sest füüsikaõpetajalt ei saa oodata emakeele andmist, siis ei saa seda oodata ka vanemate käest. «See ei ole kindlasti populaarne samm, aga kas ei oleks mõistlik – kui mitte täies ulatuses, siis vähemasti mingisugune osa sellest ajast, mil sunnitult lapsed peavad kodus olema, suvel järele võtta ja koole pikemalt lahti hoida.»
Riikoja sõnul oleks see hädavajalik hariduse kvaliteedi säilimiseks, isegi kui õpetajatel on ebamugav.
Kalle Muuli täpsustas, et lõpuklassidel on eriolukord – seda mitte seaduse, vaid eesti keele mõttes. Gümnaasiumi või ülikooli edasi minevad õpilased ei saa venitada teiste koolide töö algusega.
Riikoja tõi välja, et valitsus on siiani kinnitanud, et erimeetmete tõttu hätta jäävatele majandussektoritele tullakse ühel või teisel moel appi. Väga palju on ka inimeste enda kätes. Ta tõi näiteks reisikeelu, mis muudab inimesed ettevaatlikuks ka pool aastat või aasta hiljem, kui koroonaviirus on möödunud. Hoiduda tuleb isetäituvate ennustuste eest: kui midagi väga karta, siis see ka tuleb, hoiatas Riikoja.
Muuli kutsus üles olukorda ära kasutama riigi rahaga üle külvamiseks. Loomulikult on kahju, et raha läheb viiruse kahjude katmiseks, aga kriisi ei tohiks kasutada Euroopa Liidu eelarveerandite saamiseks.