«Paljale silmale ja turistile ei ole mitte midagi muutunud,» kirjeldas KUKU raadio saates «Neeme Raud. Siin» kuu aega pärast Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumist riigis valitsevat olukorda Eesti suursaadik Londonis Tiina Intelmann.

Aga ühiskonnas on tema sõnul tunda teatud kergendust, et Brexit on toimunud ja on toimunud valimised, mis andsid konservatiividele (tooridele) väga kindla ja tugeva mandaadi.

«Olukord on palju selgem. Uus valitsus saab ka väga selgelt hakata oma uut poliitikat ajama. On muidugi teatud ootusärevust nende poolt, kes Brexiti soovisid ja teised inimesed on asjaga leppinud, kurtmist ja hädaldamist enam ühiskonnas ei ole. Kõik ilmset on otsustanud, et minnakse edasi,» rääkis Intelmann.

Peaminister Boris Johnsoni valitsus tegeleb Intelmanni sõnul hetkel eelkõige majandusteemadega.

«Praegu valmistatakse ette uut riigieelarvet. Seal on nähtud ette, ma arvaksin, väga suured summad infrastruktuuri projektidele. Samuti vaadatakse üle kogu selle suure riigi valitsemine. Kuna toorid said nii suure enamuse, siis kellegagi enam koalitsioonis ei olda ja on võimalik asju ette võtta, mida pikka aega – alates (peaminister) Tony Blairi ametiajast – tegelikult ei ole saanud teha,» rääkis suursaadik.

Euroopa Liiduga on sisulised lahkumisläbirääkimised alles algamas – need kestavad oodatavalt kuni käesoleva aasta ehk üleminekuperioodi lõpuni.

Peaminister Johnsoni valitsus kavatseb anda selge hinnangu ka senisele kaitsepoliitikale, aga suursaadik muudatusi Briti-Eesti kaitsealastes suhetes ette ei näe.

«Ega Suurbritannia (väed) ei ole Eestis sellepärast, et nad on Suurbritannia ja meie oleme Eesti, või et neile tohutult meeldiks Tapal olla,» ütles Intelmann. «Me oleme ju osa NATOst ja see on osa NATO heidutuspoliitikast. Suurbritannia on lahkunud küll Euroopa Liidust, aga kuulumine NATOsse on seda olulisem neile.»

Tiina Intelmann kõneles konkreetselt ka sellest, mida peavad nüüd tegema kõik Suurbritannias elada ja töötada soovivad Eesti kodanikud.

«Loomulikult on muutusi. Suurbritannia on lahkunud Euroopa Liidust ja seab sisse enda sõltumatut immigratsioonipoliitikat. Osaks sellest on ka see, et need Eesti kodanikud, kes elavad siin Eesti passiga, peavad hakkama taotlema elamisluba. Seda elamisluba antakse üsna lahkelt, põhimõtteliselt on tegemist ikkagi ainult registreerimisega. Ja praegu meie (Eesti suursaatkonna) andmetel on kusagil 8500 (Eesti) kodanikku seda elamisluba taotlenud. Taotlemise tähtaeg on järgmise aasta keskpaiku,» rääkis Intelmann.

Neile, kes soovivad Suurbritanniat külastada turisina, mingisuguseid muudatusi ees ei ole – viisanõuet ei ole plaanis. Kuid inimesed, kes soovivad üleminekuperioodi järel Suurbritanniasse siirduda ja seal tööle asuda, peavad enne kohale saabumist taotlema tööluba, mille aluseks on konkreetne tööpakkumine, oluline on ka inglise keele oskus.

«Väga lühidalt: Suurbritannia nende töölubade andmisel hakkab lähtuma sellest, kas nende tööjõuturul on vaja selliseid inimesi või mitte,» täpsustas suursaadik.