«Ütleme nii, et 36 aastat tagasi üks võrdlemisi sakris ja inetu pardipoeg jäi magama lumivalgukese kombel ja nüüd ärkab ta ellu ühe hoopis teise suliskuues linnuna,» ütles helilooja Erkki-Sven Tüür oma 1984 aastal kirjutatud 1. sümfoonia kohta.

Selle oli ta toona, pärast ERSO stuudiotunnis (Eesti Raadio selleaegse Streoprogrammi otsesaade) toimunud ainsat ettekannet, kalevi alla lükanud. Koguni sel määral, et kustutas ametlikult teose ka oma loomingu nimekirjast. Kuni 2018. aastani, mil valmis teosest uus redaktsioon.

Tüür rääkis oma uuele elule äratatud sümfooniast pikemalt KUKU raadio saates «Neeme Raud. Siin».

Intervjuu andis ta vahetult enne seda, kui 1. sümfoonia uusversioon kandsid ette dirigent Tõnu Kaljuste juhtimisel Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koor 21. veebruaril Eesti Muusika ja Teatriakadeemia suures saalis. 

Helilooja meenutas, et teos valmis konservatoorium lõputööna ning ajal, mil progerokki viljeleva In Spe eestvedaja noor Tüür otsustas keerata elus uue lehekülje ja jätkata kutselise heliloojana.

«Eks (1. sümfoonia kirjutamine) oli seotud noore inimese uljusega, kui ta otsustab oma esimese orkestritöö kirjutada kiiruga Konservatooriumi lõpetades – tehes seda viie aasta asemel veel nelja aastaga ka,» meenutas helilooja.

«Loomingu eksami jaoks oli vaja teha orkestritöö ja vaat siis, kui see noor inimene mõtleb, et ta kirjutab kohe hoogsa kaarega sümfoonia, siis ei ole midagi imestada, kui omaenese tarkusest paljud asjad ei kuku nii välja nagu seesmine soov ja sisemine ettekujutus seda loodaksid,» kõneles Tüür.

«Mida aeg edasi läks, seda rohkem ma tajusin, et ma tahan selle (sümfoonia) mingil hetkel teha ümber,» ütles Tüür. Erkki-Sven Tüüri sõnul ei tahtnud ta, et 1. sümfoonia oma algversioonis ta loomenimistus oleks seepärast, et teos oli ikkagi sellises konditsioonis, mida ei ole soovitatav – ja ausalt öeldes on nüüd ka lausa keelatud – professionaalsele lavale tuua. Aastaid algaski loomenimekiri 2. sümfooniast ja selle alguses oli suur lünk, mis tuli täita.

Loomeperioodi algusaja muusikat ümberkomponeerides suhtus Tüür algmaterjali aga tolleaegsetele püüdlustele truuks jäädes. Samas kasutades oma tänaseid kogemusi ja suhtestudes originaalpartituuriga soovitusi andva kompositsiooniõpetaja positsioonilt. Tulemuseks on väga haarav muusika, kust tõepoolest kõlab läbi ka noore progerocki mehe maailma nägemus.

Teos tuli ettekandele Tõnu Kaljuste juhtimisel EMTA saalis toimuvas kontserdisarjas «Kõrvaring». See on programm, mille läbivaks teemaks olid eri põlvkondade heliloojate sidemed. Kontserdikava teljeks oli Arnold Schönbergi ja Erkki-Sven Tüüri varajane loomeperiood.

Mõlemad sõbrustasid vanemate kolleegidega ja õppisid neilt loomingulisi elutarkusi. Schönbergi õpetajaks oli Alexander von Zemlinsky ja Tüüril Lepo Sumera. Ka mõlema õpetaja teosed kanti ette.

Tallinna Kammerorkester, mis Tüüri 1. sümfoonia uuesti esitas, on asutatud 1993. aastal ning on Eesti ainus püsikoosseisuline keelpilliorkester. Selle asutaja ja kunstiline juht on Tõnu Kaljuste.

Intervjuud Erkki-Sven Tüüriga ning katkeid tema 1. Sümfooniast saate kuulata Neeme Raua autorisaatest.