Apteegireformi vastu hakatud kisa tõstma alles nüüd, üleminekuaja lõpul. Priit Hõbemägi ütles Kuku raadio saates «Keskpäevatund», et ta on nõus Margus Linnamäega, et olukord on pretsedenditu. Ühe käega ettevõtlust soosinud riik tahab nüüd teise käega ärisid ära võtta.
Ainar Ruussaar tõi apteegireformist rääkides esile, et kuigi reform võeti vastu 2015. aastal, on avalikkuse ees kriitilisi positsioone võetud peamiselt viimase aasta-pooleteise jooksul. Kolm aastat enne seda oli vaikus.
Samuti meenutas ta, et reformi poolt hääletas 49 toonast riigikogu liiget, mis ei ole enamus saadikutest. Vastu hääletas siiski vaid 3 – kõik reformierakondlased: Arto Aas, Kalev Kallemets ja Rein Lang. 27 rahvasaadikut jätsid oma hääle andmata, kuigi olid riigikogus kohal, 22 puudusid.
Urmas Jaaganti sõnul on küsimus selles, milline on avalikkuse mõjutamise taktika. Sundvõõrandamisest ja klambrite kokku pigistamisest ei räägitud midagi üleminekuaja esimestel aastatel, aga nüüd on sellist juttu laialt levitatud. Tema hinnangul on reform siiski kogu aeg vales suunas liikunud. Kõige parem oleks turu avamine või kogu süsteemi ringitegemine, aga toetust nii kardinaalsetele plaanidele ei ole.
Priit Hõbemägi ütles, et ta on nõus Margus Linnamäe avaldusega, et Eesti ajaloos on tegemist pretsedenditu olukorraga, kus ettevõtjaid sunnitakse oma ettevõtetest loobuma. Suurärimees Margus Linnamäe andis eile teada, et ta annab reformi jõustudes oma apteegid proviisoritele üle ja kavatseb esitada riigi vastu kahjunõude. Kahjunõude suurust või täpset arvutust selle taga pole ta avaldanud.
Hõbemägi sõnas, et ta loodab siiski, et omand jääb puutumatuks. Olukord on tema hinnangul tõepoolest pretsedenditu. «Kõigepealt lubatakse äri ajada. Öeldakse, et meil on siin selline vabariik, et kui te tahate äri ajada ja ettevõtet üles ehitada, siis palun väga, ehitage. Ettevõtjad ehitavad oma ärid üles. Siis ühel hetkel tulevad mehed kokku, hakkavad pead kratsima, et paistab, et neil läheb ikka liiga hästi. Ise toob maale, ise müüb, mis jama see on selline. Viskaks mingisuguse toika neile kodaratesse. See on ikka jama, nii hästi ei tohi inimestel minna.»
Hõbemäe hinnangul näitab see, et apteegireformiga tegelevad poliitikud, mitte konkurentsiamet või riigikontroll, seda, et reform on poliitiliselt motiveeritud.
«Pensionireformi puhul ütlevad need, kes on selle vastu, et ei tohi anda inimeste vabadust vastutada oma tuleviku eest. Ja apteegireformi puhul öeldakse, et võtke vastutus oma tuleviku eest, hakake ise oma apteeke juhtima. Need on kaks väga suurt asja ja suhtumine on täiesti diametraalselt erinev,» tegi Hõbemägi etteheiteid, et sama põhimõtte järgi ei saa olla pensionireformi vastane ja apteegireformi toetaja.