Jaanuaris kaheks aastaks ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks saanud Eesti jaoks möödus esimene töökuu New Yorgis suuremate draamadeta. 

Jaanuari alguses maailma vapustanud vastasseis USA ja Iraani vahel, mis järgnes Iraani kindrali Qasem Soleimani tapmisele Ameerika erivägede droonirünnakus, ametlikult julgeolekunõukogu päevakorda ei jõudnudki. Eesti diplomaatide sõnul ei olnud ühtegi riiki, kes oleks selle teema nõukogu ette suunamist taotlenud.

Eesti poliitilist tegevust julgeolekunõukogusse kuulumise ajal New Yorgis koordineeriv Kristel Lõuk märkis, et esimene töökuu oligi suhteliselt rahulik kavandatud. «Vietnam on eesistuja, nende programm oli pigem tavapärasest veidi hõredam,» ütles Lõuk. «Aga kuu algas siiski märksa enamate kohtumistega, kui me olime planeerinud, sest kohe 3. jaanuaril kogunes julgeolekunõukogu erakorraliselt Süüria teemal,» meenutas Lõuk.

Istungil tuli päevakorda Süüriale humanitaarabi andmise kohta käiva resolutsiooni pikendamine. See istung oligi Eesti jaoks jaanuari teravaim hetk julgeolekunõukogus.

Samuti oli siis esimene otsene kokkupõrge Venemaaga. Venemaa ise jättis resolutsiooni üle lõpuks hääletamata, kuid saavutas niite tõmmates siiski selle, et senise nelja humanitaarabikoridori asemel jääb Süürias avatuks vaid kaks.

Eesti suursaadik Sven Jürgenson võttis sel istungil ka sõna ja mõistis Venemaa käitumise resoluutselt hukka.

«Me toetasime resolutsiooni, et säästa miljoneid elusid Idlibis, kuid me väljendasime tugevalt oma rahulolematust sellega, kuidas see saavutati,» ütles Jürgenson. «Koostöö asemel olid Vene Föderatsiooni eelistatud läbirääkimismeetodid väljapressimine ja teistele osapooltele ultimaatumite esitamine,» ütles Jürgenson.

Eesti suursaadik Sven Jürgenson tõmbas kuu alguses Eesti lipu Julgeolekunõukogu ees vardasse. Ta ütles intervjuus Neeme Rauale, et tõepoolest – Eestil peab nüüd olema oma seisukoht väga paljudes maailma küsimustes ja enamasti töötatakse seisukohad välja ühiselt koos teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega, sest «Eesti esindab Julgeolekunõukogus ikkagi väga palju ja otseselt ELi.»

Jaanuari alguses oli julgeolekunõukogus viis ELi riiki, nüüd, pärast Brexitit, on neid neli.

Jürgeson kõneles pikemalt ka olukordadest, kui EL ja Eesti tugeva liitlase USA seisukohad põrkuvad – kuidas siis hääletada? «Neid situatsioone paraku on teatud asjades järjest rohkem,» ütles suursaadik. «Eesti püüab sellistes olukordades olla ennekõike sillaehitaja, sest ma arvan, et meie huvides on, et eriarvamusi ELi ja Ameerika Ühendriikide vahel oleks võimalikult vähem,» lisas Jürgenson.

Eesti ÜRO missiooni asejuht Gert Auväärt rääkis pikemalt sellest, kuidas näeb välja diplomaadi töö suures rahvusvahelises organisatsioonis. Kui enamasti suheldakse diplomaatias kahepoolselt ühe riigiga, siis ÜROs on auditoorium kogu maailm – Eesti kõrval veel 192 riiki.

Kuku raadios laupäevahommikuses saates «Neeme Raud. Siin» olid jaanuarikuu jooksul ülevaatlikud intervjuud Eesti diplomaatide tegevusest New Yorgis.

Kuula intervjuud Eesti poliitikakoordinaatori Kristel Lõuguga 25. jaanuari saatest. Lõuk selgitas, et lisaks küsimustele ja teemadele, mis julgeolekunõukogu kuulsa hobuserauakujulise laua taga toimuvatel aruteludel tõstatatakse, on veel kümneid teemasid, millega julgeolekunõukogu iga päev tegeleb ja millega ka meie diplomaadid peavad pidevalt kursis olema. 

Eesti diplomaat Peeter Raudsik, kes jälgib julgeolekunõukogus Lähis-Idas toimuvaid protsesse, selgitas pikemalt, miks USA-Iraani konflikt julgeolekunõukogusse ei jõudnud. Intervjuud saab kuulata 18. jaanuari saatest.

Gert Auväärti sissevaadet meie diplomaatide igapäevatöösse New Yorgis saate kuulata intervjuus 4. jaanuari saatest. Samas saates kõneles ka Sven Jürgenson.