Hindrek Riikoja ja Kalle Muuli arvustasid Kuku raadio saates "Muuli ja Riikoja" pensionieelnõu vastuvõtmist. Sarjata said nii Sotsiaaldemokraatlik Erakond presidendi kahe tule vahele asetamisest kui ka Reformierakond, mis silmakirjatseb usaldushääletusega. Kas 56 toetushääle saamisest saab siiski järeldada, et valitsus on ühtsem kui kunagi varem?

Isamaa liikme Kalle Muuli hinnangul ei peaks erakonnad saatma palvekirju presidendile mõne seaduse välja kuulutamata jätmiseks, sest see võib panna presidendi keerulisse olukorda. «Jääb mulje, nagu ta rahuldaks kellegi palvet või ei rahuldaks. President on põhiseaduslik instutsioon ja otsustab oma asju ise.»

Muuli viitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna sel nädalal saadetud kirjale president Kersti Kaljulaidile, et too ei võtaks vastu riigikogus vastu võetud pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmise eelnõud. Sotsiaaldemokraatide hinnangul on seaduses põhiseadusega vastuolus olevaid punkte. 

Riikoja argumenteeris, et sotsiaaldemokraadid ei teinud seda mitte murest, et president ei pane seaduseelnõud tähele, vaid poliitilisest soovist pildile pääseda ja profiiti lõigata. «Sisuliselt on see sama hea, kui saata taotlus, et hommikul päike ikkagi tõuseks, sest sotsid teavad väga hästi, et president kaalub seda teemat väga põhjalikult.»

Muuli on varem samas saates avaldanud kahetsust, et pensionieelnõu sidumine valitsuse usaldushääletusega tähendab, et sisuline arutelu parlamendis jääb ära. Nüüd tunnistas ta, et tema silmis arutelu toimus ja hoopis paremal kujul kui siis, kui parlament oleks hakanud kuu aja jooksul kõiki opositsiooni tuhandet muudatusettepanekut koos 10-minutiliste vaheaegadega enne ja pärast hääletust läbi võtma. 

Küll aga saatis ta kriitikanooli opositsiooni poole, mis tõi riigikogu saali plakatid. «Minu meelest parlamendi liikmed ei peaks Eesti riigikogu mõnitama igasugu särkide, plakatite ja muude asjadega.» 

Riikoja küsis vastu, et kas sama kehtib ka valitsuse liikmetele. Nimelt kandis minister Urmas Reinsalu valitsuse pressikonverentsil pusa sõnumiga «Raha on vaba». Muuli jäi kõigutamatuks: valitsuse pressikonverents ei ole sama mis valitsuse istung. 

«Valitsus ei ole kunagi saanud nii palju hääli, kui sai pensionieelnõu,» põhjendas Muuli, miks ta arvab, et valitsuse usaldushääletusest hoolimata hääletati ikkagi pensionisüsteemi, mitte valitsust. 

«See on nüüd küll, Kalle, sinu soovmõtlemine,» ei uskunud Riikoja Muuli hinnangut. «Ilmselgelt hääletati väga selgelt valitsust, sest valitsuskoalitsioonis on arvestatav hulk inimesi, kes saavad aru, et tegemist ei ole kõige parema sammuga.»

Muuli küsis vastu, et kas Riikoja sõnadest saab järeldada, et valitsuse ühtsus on suurenenud. Riikoja tõmbas paralleeli Arnold Rüütli presidendiks valimisega ning järeldas sellest võrdlusest, et asjaolud langesid kokku.

Riikoja ise kritiseeris poliitikuid, kes on varem kasutanud usaldushääletuse võimalust, kuid nüüd teevad valitsusele etteheiteid. «Reformierakonna tulihingeline võitlus demokraatia ja mille kõige eest on selles mõttes silmakirjalik ja naeruväärne, et Reformierakonna juhitavad valitsused on varem täpselt samamoodi käitunud. Nad on sidunud mingisuguseid asju valitsuse usaldushääletusega, et vältida opositsiooni kriitikat.»