Valitsusel võib olla konservatiivne immigratsioonipoliitika, aga elatustaseme tõusmisel ja tööjõupuuduse korral on näha sisserände püsimist. Poliitika karmistamise asemel peaks rohkem rääkima sellest, kuidas immigratsioonist kasu saada, arvas Kaspar Oja Kuku raadio saates «Poliitikaguru».  

32 262. Nii palju registreeriti Eestis eelmisel aastal lühiajalisi töötamisi ehk väljastpoolt Euroopa Liitu pärit inimeste töötamisi, mis kestsid vähem kui aasta. Käesolevaks aastaks prognoositakse, et see arv kasvab veelgi. 2018. aastal oli lühiajalisi töötamisi ligi 20 000, ka siis oli see suur kasv, võrreldes varasema aastaga, mil töötamisi oli umbes 7500. «Nagu on hästi teada, siis kõige rohkem on lühiajalisi töötajaid tulnud Ukrainast: üle 24 000. Kõige suuremas mahus ikka ehitussektorisse,» kirjeldas saatejuht Tõnis Leht. 

Kaspar Oja seletas, et vananeva rahvastiku tõttu kahaneb tööjõud igal aastal 6000 inimese võrra. Seda miinust saab vähendada kahel viisil. Esiteks hoitakse inimesi kauem tööturul või tuuakse tööturult eemal olnud inimesi tagasi. Teiseks võimaluseks on immigratsioon. Selle puhul on tähtis, et Eesti elatustase on tõusnud. 

«Meie elatustase on praegu üks Ida-Euroopa kõrgemaid, enam-vähem samasugune nagu Lõuna-Euroopas. Meil on tööturg paindlikum, mis tähendab, et noortel on palju lihtsam tööturule tulla kui mõnes Lõuna-Euroopa riigis. Seetõttu ei tulda meile ainult Valgevenest ja Ukrainast, vaid tullakse ka Poolast, Lätist, Itaaliast, Portugalist ja nii edasi. Osa välistööjõudu võib siin töötada ka teenuste vaba liikumise nime all,» põhjendas Oja välismaise päritoluga tööjõu kasvu.

Eesti rahvaarv on kasvanud viiendat aastat järjest, viitas Keit Kasemets sellel nädalal avaldatud statistikaameti uudisele. «Positiivne sissevool ei ole siiski väga suur, paarist tuhandest 6–7 tuhandeni. Aga see on kindlasti püsiv trend,» ütles Kasemets. 

«Jätkuvalt valitsuse immigratsioonipoliitika on konservatiivne, nagu ta on olnud ka kõikide eelnevate valitsuste puhul. On näha, et turg ikkagi reageerib vajadustele ja muutustele. Kui ei saa pikajaliselt rohkem inimesi tööle tulla, sest kvoot on väike, siis kasutatakse teisi võimalusi, nagu lühiajaline viisa või renditööjõud,» jätkas Kasemets, et trend võib püsida ka sõltumata valitsuse poliitikast.

EKRE osalusega koalitsioonis võib isegi olla üllatav, et valitsuse immigratsioonipoliitika pole muutunud veel konservatiivsemaks, mõtiskles Leht. Siiski on mõned plaanid valitsuse lauale jõudmas. Üheks on renditööjõu kasutamise mõnevõrra suurem reguleerimine, mis paneb suurema vastutuse renditööjõudu kasutavatele firmadele, et töötaja paberimajandus oleks korras. Teine on välistudengite töötamisvõimaluste piiramine.

Oja ütles vastu, et Eesti immigratsioonipoliitika ongi olnud nii range, et selle karmistamine ei olegi lihtne. Üks oluline meede on keelepoliitika, mida on mõnevõrra hakatud karmimaks keerama. «Iseenesest on Eesti seadused keelepoliitika osas üsna ranged, aga võiks öelda, et seda pole väga korralikult rakendatud,» sõnas Oja. «Praeguse valitsuse puhul on esile tulnud, et neid reegleid pigem tahetakse rakendada.»

Oja hinnangul peaks rohkem mõtlema selle üle, kuidas teha immigratsioonipoliitikat nii, et saaksime sisserändest kasu. «Vähe räägitakse sellest, kuidas kasu saada ja palju räägitakse sellest, et kuidas piirata. Võib-olla peaks rohkem rääkima integratsioonist ja sellest, kuidas tuua tööjõudu, mis lõpuks majandust kasvatab.»