Ütled idufirma, mõtled mõnele Starbucksi kohvi lürpivale digitaalsele nomaadile järjekordses pingpongi laudade ja kott-toolidega office'is. Kindlasti mitte põlluharijatele. See on ju «päris elu», mitte valdkond, kuhu elust võõrandunud linnavurled nina sisse pistaksid. 

Kolm aastat tagasi idufirma eAgronom asutanud Robin Saluoks ja Stenver Jerkku tõestavad, et see kujutelm on vale. Suur osa põllumeeste tööst põhineb andmetel, mida nad pliiatsiga paberil või Excelis talletavad ja kokku löövad, et seejärel riigile edastada. Robin nägi seda väiksest peale, kui isa pidi riigile andmete edastamiseks sisestama üht ja sama teavet kümnesse erinevasse süsteemi. 

Isa aitamiseks tahtis Saluoks luua tarkvara, mis sisaldaks kogu infot, mida talu majandamiseks vaja läheb. Firma kaasasutajaks kutsuski ta Stenver Jerkku. Tänaseks on ettevõte pärjatud rohkete auhindadega ning seda tarkvara kasutatakse Eestist Saksamaani, Kesk-Euroopast rääkimata. 

eAgronomi tarkvara aitab kogutud andmete põhjal planeerida, töid juhtida ja hallata ning riigi raporteid täita. Stenver kirjeldas, et ettevõtte eesmärk on jõuda selleni, et põhjalike andmete kasutamise abil tagada, et masina ja inimese koostöös sünnivad parimad otsused. «Aitame neid finantsotsustes, agronoomilistes otsustes, sest iga agronoomiline otsus on ka finantsotsus. Millal külvata, milline võiks külvikord olla, kui palju väetist panna, vaadata, et külvikorrad ei rikuks seadusi ja nii edasi. Väga palju erinevaid asju on, kus tegelikult masin saab aidata inimestel teha ära nii-öelda mikrootsuseid, et inimene saaks keskenduda tähtsatele ja suurtele küsimustele.» 

Stenver jutustas, et üks nende tarkvara kasutav põllumees oli kirjeldanud, kuidas ta tahtis keset hooaega veel natuke rohkem väetist lisada, et maksimaalne saak välja pressida. Aga kui ta numbrid eAgronomi lõi, tuli välja, et see oleks puhtalt raha põllule viskamine. Ühtlasi on see ka otsene keskkonnasääst, kui optimeeritakse väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamist. 

Iduettevõtete edusammudest ja läbikukkumistest saavad õppida ka need, kes ise selles valdkonnas ei toimeta. Stenver näitab, et lahtisest mõtlemisest ja lahendustele keskendumisest on kasu ka seal, kus seda esmapilgul oodatagi ei oska. 

Varasemast üheksast organisatsioonikultuuri põhimõttest on tänaseks rõhk seatud kolmele kõige tähtsamale. Nendeks on «farmer first» ehk kasutajad on kõige tähtsamad, «focus and iterate» ehk täiuslik toode ei sünni õhust, vaid selle jaoks tuleb katsetada ja tagasisidest õppida ning «be frank» ehk probleeme ei lükata kalevi alla. Kõlab triviaalselt, aga kui töötajatel on kindel teadmine, mis on nende ettevõtte väärtused ja visioon, on nad rohkem innustatud selle nimel tegutsema. 

Samuti rõhutas ta, et ettevõtte töötajatel peab olema lähedane kokkupuude sellega, milleks nende töö tulemust kasutatakse ja kes seda teevad. eAgronomis panid itipoisid ise käed mulda ja tegid viljelusvõistluse Maaülikooli tudengitega. Stenver naeris, et põllumajandustudengid tegid neile siiski silmad ette, kuid leib, mis sai pärast omakasvatatud viljast küpsetatud, oli oi kui hea.