Keskpäevatund ⟩ Kas riigiettevõtete nõukogud hakkavad taas parteilastest kubisema?

Kui erakondlased riigifirmade nõukogudes oli sobiv ettekääne Taavi Rõivase valitsuse lõhkumiseks, on veider kuulata Isamaa selgitusi, et nimetamiskomiteesse nad sobivad, ütles Urmas Jaagant Kuku raadio saates «Keskpäevatund» uudise kohta, et nimetamiskomiteesse on võetud Isamaa ja EKRE liige. 

Nimetamiskomitee on organ, mis loodi 2017. aastal eesmärgiga otsida riigiettevõtete nõukogudesse hea ettevalmistuse ja kogemusega inimesi, selgitas Priit Hõbemägi. Tema sõnul sattus varem nõukogudesse tihtipeale inimesi, kes kandsid otsa ees erakondliku kuuluvuse pitserit. Hõbemägi hindas, et eesmärke erakondadel selleks oli kaks: hirm ja ahnus. Hirm jääda ilma informatsioonist, mis suurte ettevõtete tipus ringleb – milliseid hankeid hakatakse tegema, mida arendama. Ja ahnus, sest olenevalt ettevõttest võivad nõukogu liikmete tasud olla kopsakad. 

Sellel nädalal kinnitanud nimetamiskomitee uude koosseisu kuuluvad teiste seas ka Isamaa liige Reet Roos ja EKRE liige Argo Luude. «Mis võib omakorda tähendada seda, et kui nimetamiskomitee politiseerub, siis näeme varsti seda, et erakondade vanad joped hakkavad taas istuma suurte riigiettevõtete nõukogudes ja kangutama nende [ettevõtete] arengut sinnapoole, kuhu on erakonnale vajalik,» heitis Hõbemägi valitsusele koosseisuvalikut ette.

«Me ei saa ju tegelikult lähtuda eeldusest, et erakondlik kuuluvus tähendab alati inimese ebakompetentsust,» oli Ainar Ruussaar ettevaatlikum hinnangute andmisega. 

Hõbemägi ei lasknud ennast kõigutada ning ütles, et informatsiooni laialikandmine ja mitte nii kobedatele erakondlastele riigi kulul tasu maksmine kehtivad ikkagi. «Riigiettevõtted võivad saada kallutatud suuna, kui seal istuvad erakondlased ja oma huve valvavad.»

Urmas Jaagant meenutas, et Taavi Rõivase viimase valitsuse lammutamiseks oli erakondlastega mehitatud nõukogud ettekäändena hea küll. «Aastaid toiminud süsteem, kus erakondadesse kuuluvad inimesed olid riigifirmade nõukogudes, järsku ei sobinud enam Isamaale ja sotsidele. Ja väga jõuliselt ei sobinud. Siis muidu selgus, et uus valitsus oli Keskerakonnaga kokku lepitud. See sobis suurepäraselt põhjuseks, miks Rõivase valitsus ära lõhkuda.» 

Nimetamiskomitee plaan oli Jaaganti teada aastaid varem ette valmistatud, aga seda polnud kunagi rakendatud. Uue valitsuse loomisel kaevati plaan sahtlist välja. Tema hinnangul on veider kuulata Isamaa põhjendusi, et erakondlik kuuluvus ei takista nimetamiskomitee liikmeks olemist, sest samahästi võiks siis ju erakondlased olla ka riigifirmade nõukogudes. Jaagant oli nõus, et erakondlik kuuluvus ei pea olema tingimata takistuseks ühe või teise organi liikmeks saamisele, aga otsuste tegemisel peaks hoidma ühtset liini. 

Ruussaar põhjendas, et riigiettevõtete juhtimine on Eestis alati olnud teataval määral poliitikast mõjutatud. Ta nägi ohukohta selles, kui avalik-õiguslike institutsioonide nagu ülikoolide või rahvusringhäälingu juhtimine hakkab muutuma poliitiliseks, mida õnneks ei ole juhtunud. Seda erinevalt koolidest, kus on aastaid olnud probleeme kooli juhtkonna ja kooli pidaja ehk kohalike omavalitsuste vahel. «Aga riigifirmade juhtkonda kuuluvad erakondade liikmed – see on ju kogu aeg olnud ühel või teisel moel Eestis olnud.»

Jaagant tõi välja, et riigifirmade juhtimine on erinevalt koolidest suure avalikkuse tähelepanu all. Mis tähendab, et kui on märke otsustest, mis ei tundu õiglased või lähtuvad muudest eesmärkidest, kui avalikult välja öeldud sihid, siis see paistaks rohkem välja.

Poliitilise mehitamise peamine probleem on see, et see tähendab poliitilise mehitamise jätkamist, argumenteeris Hõbemägi. Ta selgitas, et kuna poliitika on roteeruv, siis ühele kohale istutatud omad joped lüüakse mõne aasta pärast sealt mõne teise erakonna poolt minema ja asendatakse teiste tegelastega.