Riigikogu liikmetele assistentide palkamine seadusandluse sisulise ja juriidilise taseme tõstmiseks on väärt mõte, mida arutada, arvasid Hindrek Riikoja ja Kalle Muuli Kuku raadio saates «Muuli ja Riikoja». Kas või selleks, et välja selgitada paremaid variante, kuidas riigikogule tööd ja võimu tagasi anda. 

«Riigikogu esimees Henn Põlluaas on järjekordselt džinni pudelist valla päästnud, kui ta usutluses ERRile rääkis muu hulgas ka sellest, et tegelikult ikkagi oleks vaja igale riigikogu liikmele oma assistenti,» tutvustas spiikri ettepanekut Hindrek Riikoja. Tema hinnangul on see küsimus rohkem või vähem õhus olnud juba viimased kakskümmend aastat, aga rahva tugeva surve tõttu on jäänud tegemata. «Selle protsessi käigus sisuliselt ei ole teemat kunagi arutatud,» oli Riikoja kriitiline varasemate olukordade suhtes, kui seda ideed on välja käidud.

Tema sõnul on Põlluaasal sisuliselt õigus, et riigikogu liikmed, kes peavad vastutama kogu seadusloome eest, on tegelikult üksinda. Samal ajal vastukaaluks on terve majatäis ministeeriumi ametnikke, kes valdavad teemat nii sisuliselt kui ka juriidiliselt. «Küsimus on tegelikult parlamendi töö kvaliteedis.» 

Riikoja tõi välja, et kuigi parlamendis on igal komisjonil paar-kolm oma ametnikku ja ka fraktsioonides oma nõunikud, siis ei pruugi see olla piisav riigikogu liikmete töö kvaliteedi toetamiseks. Fraktsioonide nõunikest valdav osa on poliitiliste funktsioonidega, mitte sisu- või juriidilise taseme tagamiseks. «Seda abi oleks vaja, kui me räägime sellest, kas parlament on kummitempel või mitte, siis seda kummitempli staatust isiklikud abid aitaksid kindlasti vähendada.»

«Aga praktikas ei usu ma, et Henn Põlluaasal õnnestuks seda plaani maha müüa ei Eesti üldsusele laiemalt, ega tegelikult mitte ka oma erakonna valijatele,» oli Riikoja skeptiline. 

Kalle Muuli jäi ettevaatlikuks Põlluaasa väljakäidud idee kaalukuse hindamisel: «Ega seda ei teagi, kas oli plaan või üks mõte.» 

Ta täpsustas, et ehk mitte kakskümmend, kuid kümme aastat kindlasti on assistentide üle arutletud. Muuli meenutusel käidi see idee esimest korda välja Reformierakonna juhtide poolt. «Vaata kuidas aeg läheb, EKRE jõuab samadele seisukohtadele, mis Reformierakond kümme aastat tagasi,» muigas Muuli.

Ka tema nõustus, et Riigikogu liikmed jäävad hätta, kui nad peavad üksi tegema ära sama töö, mis valitsus koos kõigi ministeeriumitega. «Ega ma ei usu, et nad muutuvad võrdväärseks partneriks ka siis, kui neil on üks abi.» Samas arvas Muuli, et ta ei julge öelda, et tingimata oleks mõistlik maksumaksja raha eest isikliku abi palkamine. Küll aga oleks vaja ühiskonnas selle üle pidada rahulikku diskussiooni, ilma et läheks kohe hüsteeriaks, et nüüd võetakse riigi palgale 101 inimest, kes midagi ei tee. 

«Töö on nihkunud Riigikogult ära valitsuse kätte. Riigikogu peaks seda endale tagasi tõmbama. Nendes oludes on küsimuseks, et mida teha. Ja seda peaks arutama,» ütles Muuli.