Prantsusmaa veto liitumisläbirääkimiste alustamisele Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga näitab, et Euroopa Liit on valmis oma sõnu sööma. Selle ohu vältimiseks tuleks veel enne kevadisi Põhja-Makedoonia parlamendivalimisi reformida läbirääkimiste protsessi ning sellega edasi minna, ütles välisminister Urmas Reinsalu Kuku raadio saates «Välismääraja». Vastasel korral täidavad tühimiku Venemaa või Hiina.
«Euroopa Liidu laienemisega ei ole just kõige paremad lood, kuigi Eesti on alati toetanud laienemispoliitikat,» kirjeldas saatejuht Erkki Bahovski. Kui eelmine Komisjoni president Jean-Claude Juncker viis aastat tagasi ametisse astus, kuulutas ta laienemise enda ametiajaks peatatuks. Nüüd on see tähtaeg kukkunud, kuid edasiliikumist pole näha. Prantsusmaa president Emmanuel Macron on pannud veto liitumiskõneluste alustamiseks Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga.
«See, mis on juhtunud, on väga kahetsusväärne. Eriti Põhja-Makedoonia on oma reformiprotsessi läbimisel olnud tõelised tšempionid. Olen tunnustanud kõiki Põhja-Makedoonia esindajaid, kellega olen viimasel ajal juhtunud,» avaldas välisminister kahetsust. Tema sõnul oli Euroopa Liit andnud sõna, et tingimuste täitmisel alustatakse liitumisläbirääkimisi ning sellest sõnast oleks pidanud kinni hoidma.
«Väike edasiliikumine on toimunud, kus Prantsusmaa – ehk veidi ettekäändeliselt – ütles, et tegelikult kogu liitumisläbirääkimiste protseduur tuleb üle vaadata ja paremaks reformida. Viimasel üldasjade nõukogul lepiti kokku, et seda hakatakse tegema. Komisjon peab andma omakorda vastuse Prantsusmaa ettepanekule.» Reinsalu avaldas lootust, et mingi reform tehakse ära ning ka Prantsusmaal on võimalik kodus öelda, et nende venitamine oli õigustatud. Seejärel saaks kevadel siiski mõlema riigiga liitumisläbirääkimistega alustada.
«Praegu ei ole nii, et paneme teleka pausile, et midagi ei juhtu, asjad arenevad edasi ja küll siis mõne aja pärast hakkame tegema. Me juba näeme, et nendel kuudel pärast negatiivse otsuse tulemist on [Albaania ja Põhja-Makedoonia] sisemises ruumis juhtunud palju negatiivset. See sõnum, et reformiprotsess on ennast õigustanud, Euroopa on usaldusväärne ja liitumine tasub ära, tuleb märtsis edasi anda enne seda, kui Põhja-Makedoonias seisavad ees parlamendivalimised,» hoiatas Reinsalu.
Bahovski lisas juurde võimaliku geopoliitilise võimuvaakumi ohu. Balkan on läbi aegade olnud püssirohutünn. Kui Euroopa Liit pöörab selja, siis tulevad sinna teised – Venemaa ja Hiina.
Reinsalu nõustus ja põhjendas, et Balkani keerulistes oludes on võimalus liituda ELiga käegakatsutav stabiilsuse suurendamise mehhanism. «Kui me tekitame ettekujutuse, et Euroopa Liidu sõna ei maksa, siis Venemaa askeldab kõikides riikides üliaktiivselt. Näeme ka Hiina majandusmõju kasvu. Sellega peame arvestama, et kui uus Komisjon on end nimetanud geopoliitiliseks komisjoniks – ja ma arvan, et see pole halb sõna –, siis seda väärtust ei maksa kõrvale heita.»