Iraani revolutsioonikaardi juhi tapmisel jääb Eesti Ameerika selja taga ning mitte põhjendamatult, aga pikas perspektiivis ongi hea, kui Julgeolekunõukogu liikmelisus ja sellised proovikivid panevad Eestis oma välispoliitilisi seisukohti läbi mõtlema, arvasid Rauno Vinni, Tõnu Runnel ja Tõnis Leht Kuku raadio saates «Poliitikaguru».

Iraagi pealinnas Bagdadis said neljapäeva hilisõhtul raketirünnakus rahvusvahelisele lennuväljale surma Iraani üks võimukamaid inimesi, revolutsioonikaardi kindral Qasem Soleiman. Pentagoni teatel andis käsu Iraani kindrali tapmiseks USA president Donald Trump. Iraan on lubanud Ameerika Ühendriikidele karmi kättemaksu. 

Rahvusvahelise õiguse järgi on tegemist erakordse liigutusega. Lihtsustatult võib ameeriklaste tegu kirjeldada kui ühe riigi valitsuse tapmiskäsku teise riigi praktiliselt ministri vastu kolmanda riigi territooriumil, selgitasid olukorda Tõnu Runnel ja Rauno Vinni. «Tavaliselt selliste liigutuste jaoks kasutatakse hübriidmeetodeid, lastakse kellelegi teisel seda teha, aga nüüd öeldi otse ja avalikult, et jah, meie tegime ning jäädi ootama, mis saab järgmiseks,» oli Runnel nõutu. 

Vinni täheldas, et ega enam pikalt ei peatutagi sellel, et rünnak korraldati Iraagi pinnal ning lisaks Soleimanile sai surma ka üks Iraagi šiiitide juhte. «On tunne, et jah, see on lubamatu, see pole õige, aga rahvusvaheline õigus on tugevama õigus.» Küll aga on meil võimalus kohe hakata testima oma väärtusi ja liitlassuhteid, sest ameeriklaste tegutsemine tõstatakse üles ÜRO Julgeolekunõukogus.

Rahvusvaheliste suhete normid ongi lai ja paindlik mõiste, tõi Tõnis Leht välja. Ka meie diplomaadid hakkasid kohe argumendina kasutama riikide enesekaitset ning Soleimani tegevust Ameerika sõjaväelaste vastu ei saa eitada. «See on õigustus, mis on olemas. Ilma selleta oleks veelgi ähmasem ja raskemini toetatavam samm olnud. Eks Eesti seisukohalt on oluline, et me saaksime oma liitlased hoida ühes paadis.»

«Raske on midagi muud teha kui kurbade kommentaaridega jääda ikkagi Ameerika poolele,» lausus Runnel. 

Kui seni on Euroopa suurriigid ikkagi proovinud Iraani hoida tuumaleppest kinni pidamas ka pärast Ühendriikide välja tõmbumist, siis nüüd saab tuumalepet pidada üheselt mahamaetuks, viitas Leht huvide kokkupõrkele eurooplaste ja ameeriklaste vahel. 

Vinni rõhutas, et Solemaini hukkumine on näide kiiret reaktsiooni nõudvatest olukordadest ning Julgeolekunõukogu liikmena saab selliseid situatsioone Eesti ees olema aina enam, kus peab võtma seisukohti ja liitlastega läbi rääkima kiirkorras. «See tegelikult iseloomustab kogu tänapäevast maailma ja ka Eesti sisepoliitikat teinekordki. Minu jaoks on see test sellest, kus hästi Eesti sellistes olukordades hakkab toime tulema. Ma eeldan ja loodan, et sellistest proovikividest kasvab meie iseseisva mõtlemise ja seisukoha võtmise võimekus.» 

«Kuigi Tõnis ütles, et küllap me Ameerika Ühendriikide ehk oma peamise liitlasega oleme siinkohal ühes paadis. Aga me peame hakkama ähmasemaks ja keerulisemaks muutuvas maailmas, kus ootamatusi sajab kogu aeg kaela, kiiresti seisukohti võtma,» selgitas Vinni oma seisukohta. Tema sõnul ei olekski see tingimata paha, kui me peame hakkame pooli võtma, sest see tähendaks, et Eesti peaks läbi mõtlema, miks me seda teeme ja kuidas see meie välispoliitika nurgakividega kokku sobib.