​Ei ole just palju ajakirjanikke, kellel oleks 30. eluaasta künnisel ette näidata osalus sellistes televisiooni tippsaadetes nagu «Aktuaalne kaamera» ja «Radar», rääkimata sellest, et neile oleks usaldatud omaenda autorisaate tegemine. Eeva Essel on need pagunid ette näidata, kuid selle taga on olnud kõva töö.

Ajakirjandusele meeldib kõike päevavalgele tirida, aga märksa harvem avatakse omaenda köögipoolt: seest ja ausalt. Ometi on tegemist alaga, mis, nagu Eeva ütleb, avalikustab seda, mis toimub tagatubades, milliseid kokkuleppeid on tehtud ning selle kaudu mõjutab avalikku arvamust. See omakorda võib mõjutada näiteks valitsuse koosseisu. 

Pikalt rahvusringhäälingus toimetajana ja saatejuhina töötanud Essest oodati uut ERRi ankrut, kuni ta eelmisel suvel ootamatult Kanal 2 ridadesse üle kolis. Eeva ei ole inimene, kes tahaks aastate kaupa teha ühte ja sedasama. «Kõik, mida ma olen siiani teinud, on olnud traditsioonilise meedia sõrmejälgedes,» mõtiskleb Eeva ja kinnitab, et ta tahab tulevikus sihtida teistmoodi mõtlemise poole – kuidas teemade käsitlust moderniseerida Eesti ajakirjanduses. 

Ajakirjanduse ülesanne peaks olema ühiskondlike protsesside võimalikult neutraalne peegeldamine. Esse usub, et ajakirjandus kui institutsioon peaks vastu võtma otsuse, et tuleb vähendada ainult kõige madalamate instinktidele mängiva sisu pakkumist, sest siis väheneks ka nõudlus. Ei ole vaja anda tuld hullusele, kus ministri tagandamine on kõrvuti viimase sotsiaalmeediastaari enesemüügiga. 

Eeva on lõikavalt vahetu, aus nii enda kui teiste vastu. Ajakirjanikutööd ei saa teha, kui ei ole paksu nahka, aga Eeva tõestab, et paksust nahast ei pea kasvatama kaitsemüüre enda ja maailma vahele. 

«Ma olen olnud kogu aeg orav rattas, mitu projekti korraga. Viimane suvi juuli keskpaigast kuni septembrini välja oli nii jõhker andmine, et ma mäletan võttepäevi, kus 20 tundi olin ainult tööl-tööl-tööl, neli tundi magamist ja järgmisele võttele edasi. See justkui ongi normaalne osa minu elust,» kirjeldab Eeva, et säravat saatejuhti ei saa sellest, kes tahab ainult andel liugu lasta. 

Viimased poolteist kuud on Eeva olnud nii-öelda vabakutseline ajakirjanik ehk tegutseb ainult oma meelisprojektidega. Pidevalt rattas olemise tunne on hetkeks ära kadunud, aga see ei ole kaasa toonud iseendaga rahulolu. «Ma ei oska olla!» hüüatab Eeva kohkunult.

Eeva Esse räägib «20midagi» taskuhäälingus nii meedia tegemisest kui ka eneseületustest karjääris ja spordis, aga ka sellest, kuidas iseenda piitsutamise kõrval ikkagi tänulik olla. Kuula saadet!

Kommentaarid (2)
Copy