Avalikkuses väljaöeldud sõnadel ei ole enam nii palju kaalu kui varem, nõustusid Kalle Muuli ja Hindrek Riikoja Kuku raadio saates «Muuli ja Riikoja», kuid jäid eriarvamusele selle tähenduses. Muuli jaoks on tegemist põhjuseta ülesklopitud skandaalidega lihtsalt seetõttu, et EKRE on mängus. Riikoja näeb selles võimalikku ohtu Eesti vabadusele.
«Eesti poliitiline kultuur on selle aastaga tublisti muutunud. Inimeste taluvuspiir on jupp maad edasi nihkunud. See piir, mida poliitikud võivad endale väljaütlemistes lubada, mille peale natuke virisetakse, aga midagi ette ei võeta,» kirjeldas Hindrek Riikoja avalikkuse reaktsiooni lõppeva aasta poliitikasündmustele. «Kokkuvõttes arvan ma, et kasuks see siiski kellelegi ei tule.»
«See taluvuspiir on kogu aeg olnud seal, kus ta on, lihtsalt keegi pole järele proovinud,» jäi Kalle Muuli skeptiliseks. «Kui sõnadest rääkida, siis ma ütleks, et sõna on devalveerunud selle aastaga.» Muuli selgitas, et kui seni on oma reljeefse sõnakasutusega silma paistnud EKRE liikmed, siis nüüd ütlevad teravalt ka teised poliitikud ja arvamusliidrid ning nende sõna ei ole enam nii kaalukas.
«Kui opositsiooniliider ütleb, et peaminister on valmis oma riigi maha müüma ja sellele ei järgne prokuratuurist ega kaitsepolitseist mingit tegevust, siis see tähendab, et sõna ei maksa midagi. Võid ütelda mida tahes peaministri kohta, ilma et sellel oleks sisulist tähendust. Selle järel tuleb president ja ütleb, et valitsus on ohuks Eesti põhiseaduslikule korrale ja julgeolekule. Jälle ei juhtu mitte midagi,» tõi Muuli näiteid.
Muuli meenutas, et kui 1995. aastal Lennart Meri tuli «Aktuaalsesse kaamerasse» ja ütles, et kallid kaasmaalased, see pole enam skandaal, see on demokraatia kriis, siis mõni päev pärast seda valitsus kukkus. «Tänapäeval ei reageerita enam ka sellele, kui president ütleb, et midagi on ohuks julgeolekule, põhiseaduslikule korrale ehk riigi alustaladele. Kõik saavad aru, et tegelikult mitte midagi sellist ei ole ja see on tühi sõnakõlks.»