Reinsalu kriitika, et meedia on Suurbritannia ja USA riigijuhtide suhtes vaenulik, peab Donald Trumpi puhul paika. Boris Johnsoni kohta ei saa nii öelda, arvasid Rein Lang ja Väino Koorberg Kuku Raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses».
Välisminister Urmas Reinsalu teatas Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni peaministri visiiga seoses laupäeval sotsiaalmeedias, et Eesti ajakirjandus on USA ja Ühendkuningriigi riigijuhtide suhtes pahatahtlikult kaldu.
Välisministri kriitika oli ajendatud Delfis taasavaldatud artiklist, kus Erik Moora kritiseeris Johnsonit kui valetamise abil peaministritoolile tõusnud poliitikut.
«Mina olen natuke hämmingus. Minu meelest pole kuskilt paista, et Eesti ajakirjandus oleks mingil moel olnud Boris Johnsonit ründav,» jäi Rein Lang Reinsaluga eriarvamusele.
Väino Koorberg nõustus, et tema silmis oli ajakirjandus oma kajastuses pigem irooniline, aga laiast kajastamisest ei saa välisuudiste pugul rääkida. «Paratamatult tundub, et suur osa välispoliitilisest küsimustest jäävad meile kaugeks. Nad jäävad fännitsooni, kus üksikutel toimetajatel, kes välisuudistega tublit tööd teevad, on käed-jalad tööd täis.»
Välisministril võib olla piinlik, et Delfi ajastab juba varasemalt ilmunud loo taasavaldamise just Johnsoni külaskäigu ajaks, ütles Lang. Sellest ei saa siiski järeldada, et kogu ajakirjandus oleks ühel või teisel moel Boris Johnsoni vastane.
«Millega ma aga olen nõus, on see, et Donald Trumpi ja tema poliitika kajastamine, on olnud Eesti peavoolumeedias ühekülgne. Nende asjade osas, mida ta on sisepoliitikas teinud ja mida talt on peale valimisi oodatud,» tõi Lang välja, millises punktis ta on Reinsaluga sama meelt.
«Ta on palju asju teinud, mis meeldivad tema valijaskonnale. Neid on ikkagi kahtluse alla seatud kui äärmuslikke populistlikke samme. Siin ma ikka ootaks, et vaatamata eesti ajakirjanike meelestatusele Donald Trumpi vastu võiks olla natukene objektiivsem,» kritiseeris Lang.
Langi sõnul ei saa Reinsalu avaldust siiski pidada katseks Eesti ajakirjandust suukorvistada, sest õiguslikke hoobasid meedia tonaalsuse muutmiseks välisministril ei ole. Ajakirjanduse reeglite ümbertegemine vajaks nii põhiseaduste kui ka teiste seaduste muutmist ning ühel ministril pole selleks voli.
«Kas tal on õigust sellist asja öelda? Minu arvates on küll,» jätkas Lang. Tavaline meediakriitika, nõustus Koorberg.