Ursula von der Leyen: roheline kokkulepe kui uus majanduskasvu strateegia (13)

Ursula von der Leyen
, Euroopa Komisjoni president
Copy
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Foto: SIPA/Scanpix

Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa vastus meie inimeste üleskutsele. See on Euroopa kokkulepe Euroopa hüvanguks ja panus kogu planeedi paremasse tulevikku, kirjutab Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Millist tulevikku me inimestena soovime? Kas tahame elada oma koduplaneedil hästi ja turvaliselt? Inimkond seisab silmitsi eksistentsiaalse ohuga – selle ilminguid näeme juba praegu igal pool. Ameerikast Austraaliani põlevad metsad. Aafrikas ja Aasias katab kõrb üha suuremaid alasid. Meretaseme tõus ohustab nii Euroopa linnu kui ka Vaikse ookeani saari. Põhjamaised karged talved ja mahedad suved on muutumas üha harvemaks. Sarnaseid ilmastikunähtusi oleme näinud ka varem, kuid mitte kunagi pole muutused olnud nii kiired.

Teadlaste sõnul saame selle epideemia peatada, kuid meile on jäänud väga vähe aega. Uus Euroopa Komisjon ei kavatse aega raisata. Täna, vähem kui kaks nädalat pärast meie ametiaja algust, esitame tegevuskava Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks.

Meie eesmärk on saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks, pidurdada globaalset soojenemist ja leevendada selle mõju. See on meie, aga ka järgmise põlvkonna ülesanne. Muudatustega tuleb aga alustada kohe ja me saame sellega hakkama.

Täna esitletav Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa uus majanduskasvu strateegia. Selle abil vähendame heitkoguseid, luues samal ajal töökohti ja parandades elukvaliteeti.

Roheline kokkulepe puudutab kõiki poliitikavaldkondi – transpordist maksustamiseni, toidust põllumajanduseni, tööstusest taristuni. Selle abil soovime investeerida puhtasse energiasse ja laiendada heitkogustega kauplemist, kuid samuti hoogustada ringmajandust ja kaitsta Euroopa elurikkust.

Järgmise aasta märtsis teeme ettepaneku võtta vastu esimene Euroopa kliimaseadus. See on samm, kust tagasiteed ei ole.

Euroopa roheline kokkulepe aitab luua ka uusi majanduslikke võimalusi. Paljud Euroopa ettevõtted juba tegutsevad keskkonnahoidlikuma tuleviku nimel. Nad vähendavad oma CO2-jalajälge ja võtavad kasutusele puhtaid tehnoloogiaid. Nad saavad aru, et meie planeedi taluvusel on piirid. Euroopa ettevõtted, olgu nad suured või väikesed, mõistavad, et igaüks peab hoolitsema meie ühise planeedi eest. Samuti teavad nad, et kestlike tulevikulahenduste kasutuselevõtt annab neile eelise turul.

Euroopa Liidult vajavad ettevõtjad ja muutuste elluviijad eeskätt rahastamisvõimalusi. Selleks esitame kestliku Euroopa investeerimiskava, millega toetame järgmise kümne aasta jooksul ühe triljoni euro ulatuses investeeringuid. Teeme koostööd Euroopa Investeerimispanga ehk nn Euroopa kliimapangaga.

Järgmise aasta märtsis teeme ettepaneku võtta vastu esimene Euroopa kliimaseadus. See on samm, kust tagasiteed ei ole. Investorid ja ettevõtjad vajavad pikaajaliste investeeringute kavandamiseks selgeid eeskirju.

Me peame ümber kujundama oma tootmis- ja tarbimisharjumused ning elamise ja töötamise viisi. Samal ajal peame kaitsma ja toetama neid, keda muutused rängemalt mõjutavad. Üleminek peab toimima hästi kõigi jaoks, vastasel juhul ei toimi see üldse. Teen ettepaneku luua õiglase ülemineku fond, mis aitaks koos Euroopa Investeerimispanga finantsvõimenduse ja erasektori rahaga luua järgmise seitsme aasta jooksul sada miljardit eurot investeeringuid. Peame tagama abi nendele Euroopa piirkondadele, keda muutused enim mõjutavad. Nii ei jäta me kedagi kõrvale.

Eurooplased – nii noored kui vanad – ei oota, käed rüpes, ainult meilt lahendusi. Nad muudavad ka ise oma eluviisi: mõelge töötajatele, kes kasutavad tööl käimiseks jalgratast või ühistransporti, lapsevanematele, kes valivad korduvkasutatavad mähkmed, ettevõtjatele, kes loobuvad ühekordselt kasutatavast plastist ja toovad turule kestlikke alternatiive. Paljud meist võtavad osa Euroopat ja kogu maailma haaranud kliimamuutuste vastasest liikumisest, igaüks omal moel. Olgu selleks igapäevaste harjumuste muutmine või üleilmsetes ettevõtmistes osalemine. Näiteks Eestist alguse saanud maailmakoristuspäev on inspireerinud inimesi kogu planeedil – sel aastal lõi koristustöödel kaasa üle 20 miljoni inimese 180 riigis.

Üheksa eurooplast kümnest nõuavad otsustavaid samme kliima kaitseks. Meie lapsed loodavad meie peale. Eurooplased ootavad meilt tegusid Euroopas ja soovivad, et võtaksime ohjad enda kätte ka globaalsel tasandil. Neil päevil on kogu maailm kogunenud ÜRO kliimakonverentsile Madridi, et arutada üleilmse soojenemise vastaseid ühismeetmeid.

Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa vastus meie inimeste üleskutsele. See on Euroopa kokkulepe Euroopa hüvanguks ja panus kogu planeedi paremasse tulevikku. Iga eurooplane saab olla osa nendest muutustest.

Kommentaarid (13)
Copy
Tagasi üles