Irja Alakivi: Soome mäletab oma suurkujusid
/nginx/o/2019/12/05/12790471t1h268d.jpg)
Mis võiks Eestis veelgi suurendada rahvuslikku identiteeti ja ühtekuuluvustunnet? Mõtisklusi Soome iseseisvuspäeva puhul.
Soome ei karda esile tõsta oma rahvale ja riigile olulisi isikuid ning tunnustada neid nii iga-aastase äramärkimisega õigusaktides, kalendrites, lippude heiskamisega nimelistel päevadel. Ajalooliselt tähtsad isikud on rahva meeles ja keelel ka kodudes. Erinevus Eestiga on selles osas märkimisväärselt suur.
Soomes tähistatakse riigilippude heiskamisega 5. veebruaril Runebergi päeva, 19. märtsil Minna Canthi päeva, 9. aprillil Mikael Agricola päeva ehk soome keele päeva, 12. mail J. V. Snellmani päeva, 6. juulil Eino Leino päeva, 10. oktoobril Aleksis Kivi päeva ja 5. detsembril Jean Sibeliuse päeva.
Mis on Eestil vastu panna? Mitte ainuski riigipüha ega riiklik tähtpäev Eestis ei ole nimetatud ühegi isiku järgi riigi ja rahva ajaloos. Tõsi, emakeelepäeva tähistame me Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval, kuid me ei nimeta seda kuidagi Petersoni või Kristjan Jaagu päevaks. See on võrreldav soomlaste tavaga tähistada kaitsejõudude päeva marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi sünnipäeval. Vaatame soome nimeliste tähtpäevadega isikuid aga lähemalt.
Johan Ludvig Runeberg sündis 5. veebruaril 1804 Jakobstadis ning suri 6. mail 1877 Porvoos. Tema kirjanduslik looming on väga isamaaline ning teda peetakse ka Soome rahvuspoeediks. Runeberg kirjutas rootsi keeles. Runebergi päeval ei puudu kodudes laualt maitsev Runebergi kook.
Minna Canth (Ulrika Wilhelmina Johnson) sündis 19. märtsil 1844 Tartu hilisemas sõpruslinnas Tamperes ja suri 12. mail 1897 Kuopios. Minna Canth oli Soome esimene naisajakirjanik ning näite- ja romaanikirjanik, rahvusvaheliste aadete ja kultuuri eest seisja. 2007. aastast alates on Minna Canthi sünnipäev, ka võrdsuse päev, Soomes lipupäev. Seega on Minna Canth esimene Soome naine, kelle auks lehvivad riigilipud. Canthi kodus Kuopios asub tema majamuuseum.
Mikael Agricola (Olavinpoika) sündis Torsbys Uusimaal umbes 1510 ja suri 9. aprillil 1557 Soome lahe kaldal Karjala maakitsusel asuvas Kyrönniemis (nüüd Primorsk). Agricolast sai vaimulik, soome kirjakeele rajaja ning üks tähtsamaid reformatsiooni edendajaid Soomes. Agricola ehk põlluharija nime võttis ta Viiburis õppides. Agricola loodud soome kirjakeele lähtekoht oli Turu murre. 9. aprill, mis on Agricola surmapäev, on ka Elias Lönnroti sünnipäev ja seda päeva tähistatakse igal aastal kui soome keele päeva ehk Mikael Agricola päeva. Agricola on maetud Viiburi toomkirikusse, kuid haua täpne koht ei ole teada. Kirikaias seisab talle monument. Turu toomkiriku lõunaküljele Agricola monumendi lähedale istutati 2017. aasta Agricola päeval punane tamm, mis ühtlasi märgib reformatsiooni 500. aastapäeva, ning soome esindaja istutas samasuguse punase tamme Saksamaal Wittenbergi linna rajatavasse Lutheri parki, kuhu istutatakse kokku 500 puud. Muuseas, Agricola poeg Christian oli aastatel 1583–1586 Tallinna piiskop.
Johan Vilhelm Snellmani päeva ehk soomluse päeva tähistatakse lipupäevana tema sünnipäeval 12. mail. Snellman sündis Stockholmis 1806. aastal ning suri 4. juulil 1881 Kirkkonummis. Ta oli Soome poliitik ja kultuuritegelane, ajalehtede väljaandja, Helsingi ülikooli lektor ja professor, soome keele õiguste eest seisja, Soome senati liige rahandusministri ülesannetes. Ta saavutas Soome parlamendi kokkukutsumise ja Soome marga kasutuselevõtu 1860. aastal. Kuna ta oli iseloomult väga paindumatu, oli ta Soome poliitikas mitte ainult suur ühendaja, vaid ka erimeelsuste tekitaja. Mälestussammas Snellmanile asub Helsingis Soome panga hoone ees. Ta on maetud Helsingis Hietaniemi kalmistule. Tema poolt kordasaadetut Soome ühiskonna ülesehitamisel ei unustata.
Veel üks suure soomlase nime kandev ja rahvast ühendav lipupäev on südasuvine Eino Leino päev ehk luule ja suve päev, mida tähistatakse 6. juulil armastatud luuletaja, aga ka tõlkija ja kirjaniku sünniaastapäeval ning 1992. aastast heisatakse sel päeval Soome lipud. Eino Leino (Armas Einar Leopold Lönnbohm) sündis 1878. aastal Hövelö talus Paltamo Paltaniemel.
Suur soomlane ja hingelt maailmakodanik Eino Leino väljendas Tartus 22. mail 1921 mõtte, mis tema arvates oleks tõeline Soome sild: «Mitä pitkistä puheista! Pyrimme kukin omalta kohdaltamme, miten elinpäiviä meille vielä annetaankaan, toimimaan niin, että jokaisessa Viron ja Suomen koulussa yksi äidinkielen oppitunti viikossa on toisen äidinkielelle pyhitetty» ehk «Mis pikkadest kõnedest! Katsume igaüks omal moel, kui elupäevi meile peaks veel antama, tegutseda nõnda, et igas Eesti ja Soome koolis üks emakeele tund nädalas on teineteise emakeelele pühendatud.» Eino Leino suri 10. jaanuaril 1926. aastal vaid 47-aastasena. Mälestussammas temale on Helsingi Esplanaadi puiestikus ning tema haud on Helsingis Hietaniemi kalmistul.
10. oktoobril tähistatakse aga Aleksis Kivi päeva, mis on ühtlasi soome kirjanduse päev. Soome rahvuskirjanik Aleksis Kivi (Alexis Stenvall), kes esimese kirjanikuna kirjutas peamiselt soome keeles, sündis 10. oktoobril 1834 Palojoki külas Uusimaal. Kivi kirjeldused inimestest tema teostes on suur osa soome rahvusliku identiteedi alusmüürist. Aleksis Kivi suri 38-aastaselt 31. detsembril 1872 Tuusula Syvälahtis. Temale on pühendatud mitu mälestusmärki: Helsingis rahvusteatri ees, Nurmijärvel, Tuusulas, Tamperes ja veel mitmeski muus paigas.
Helilooja Jean Sibeliuse (Johan Julius Christian Sibelius) sünniaastapäev 8. detsembril on Soome kalendrites 2011. aastast lipupäevana, rõhutamaks tema muusika tähtsust soome rahvusliku identiteedi kujundamisel ja ühtlasi soome muusika päev. Sibeliuse muusikas heiastub Soome loodus, mis seondub rahvuslike müütide ja ajalooga. Sibelius sündis 1865. aastal Hämeenlinnas ning suri 20. septembril 1957. aastal. Sibeliuse haud on tema Tuusula järve äärde ehitatud kodumaja Ainola, praegu muuseum, kõrge kalda lõunarinnakul Järvenpääs. Skulptor Elina Hiltuneni loodud väljapaistev monument Sibeliusele avati Helsingi Sibeliuse pargis 1967. aastal. Muuseum on Sibeliuse sünnikodus Hämeenlinnas ja Turus.
Mitte ainuski riigipüha ega riiklik tähtpäev Eestis ei ole nimetatud ühegi isiku nime järgi riigi ja rahva ajaloos.
Soome lipupäevad jagunevad ametlikeks lipupäevadeks – neid on üheksa, neist seitse kindlal päeval igal aastal, lisaks veel valimiste päevad ja presidendi ametisse astumise päev – ja muudeks lipupäevadeks.
Need seitse kindlat on 28. veebruar kui Kalevala päev, 1. mai kui Soome töö päev, emadepäev, nagu meilgi maikuu teine pühapäev, 4. juuni kui kaitsejõudude lipupäev, 20. ja 26. juuni vahele jääv laupäev on Soome lipu päev, novembri teine pühapäev on isadepäev nagu meilgi ja 6. detsember on iseseisvuspäev.
Muudest lipupäevadest on isikutele pühendatud ülal loetletud, neile lisaks on 27. aprillil veteranide päev, 9. mail Euroopa päev, 24. oktoobril ÜRO päev ja 6. novembril svenska dagen ehk rootsluse päev.
Nendele omakorda lisanduvad tänavu veel soovituslikud lipupäevad, millest mõned on ka isikutega seotud.
Märkimist väärib, et Soome riigikalendri (valtiokalenteri), suure teatmeteose iga-aastast koostamist toimetab Helsingi ülikool ning seda on välja antud juba 1811. aastast peale.
Eestis on riiklikud tähtpäevad määratud pühade ja tähtpäevade seaduses. Selle seaduse kohaselt on Eestis üks rahvuspüha, iseseisvuspäev 24. veebruaril, 11 riigipüha ning 13 riiklikku tähtpäeva. Üks nendest riiklikest tähtpäevadest, 14. juuni, on leinapäev. Lisaks koordineeritakse riiklikult veel kümne tähtpäeva tähistamist.
Mitte ükski neist ei ole ametlikult seostatud ühegi isikuga rahvuse ja riigi ajaloos.
Kas ühiskonna kaduma kippuvat sidusust suurendaks, kui ka meil hakataks tähtpäevi seostama rahva ja riigi suurmeestega?