Rahandusministri Martin Helme käitumine on analoogne Mart Järviku juhtumiga, kus minister hakkab riigi vastu mõne ettevõtja huve kaitsma, kirjeldasid Kuku Raadio saates «Vahetund Postimehega» ajakirjanikud Helen Mihelson, Oliver Kund ja Indrek Lepik. 

Saatejuht Indrek Lepik kirjeldas täna päevavalgusele toodud juhtumit, kus rahandusminister Martin Helme ja tänaseks endine väliskaubandus- ja IT-minister Kert Kingo on ajanud Oleg ja Andres Sõnajala nimel riigi ametkondade vastu asju.

«Meie jaoks algas see lugu juba umbes kaks nädalat tagasi nende vihjetega, et see, mis on toimunud PRIA ümber Järviku ja tema nõuniku Arumäe kaasabil, ei ole ainus, mis tippametnike seas härmi on tekitanud,» tutvustas teema tausta uurimistoimetuse juht Oliver Kund. 

Kundi sõnul on Helme juhtum analoogne maaeluministri Mart Järviku ametist viinud olukorraga. «Ehk siis TTJA (tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet) juhile antud soovitused Sõnajalgade kasuks teha soodsamaid otsuseid. Maakeeli öeldes mitte takistada Aidu tuulepargis tuulikute käima panekut.»

Vennad Sõnajalad on Aidu tuuleparki tuulikute ehitamisel eiranud kooskõlastatud ehitusprojekti, mistõttu algatas TTJA nende vastu järelevalvemenetluse. Riigikohus tegi septembris otsuse osaliselt Sõnajalgade kasuks, TTJA muutis ehituskeelu põhjendust.

Helme ja tema nõuniku Kristel Menningu käitumine on kummastust tekitanud teistes koalitsioonipartnerites ja ministeeriumite ametnikes.

Keskerakonna minister Taavi Aas, kelle haldusalasse tuulepargid kuuluvad, ütles Postimehele päris konkreetselt, et minister Helme ja Menningu tegevus tekitas ka temas hämmingut ja pani õlgu kehtima, kõneles uurimistoimetuse ajakirjanik Helen Mihelson. 

«On mõnevõrra tähelepanuväärne, et sedavõrd tagasihoidlik ja kaalukas poliitik nagu kaitseminister Jüri Luik võttis meile saadetud vastuses väga konkreetse seisukoha. Öeldeski seda, et rahandusminister tegeleb asjadega, mis ei ole tema asi ega ka tema pädevus. Nii et mõnes mõttes on siin tekkinud terav vastuseis,» ütles Kund. 

«Kui Jüri Ratas peaks selles juhtumis valima sama tee [koalitsiooni kooshoidmise ja vabandamise], siis see tähendab, et Eesti Vabariigi peaminister legitimeerib ministrite personaalsekkumise mistahes asjadesse. Ka nendesse, mis ei kuulu nende haldusalasse ja kus korruptsioonioht läbipaistmatuse tõttu on väga kõrge,» kirjeldas Kund riske, mis võivad kaasneda peaministri otsusega rahandusministri sammudele läbi sõrmede vaadata. 

«See, kuidas [EKRE] ministrite nõunikud käivad ringi, omavolitsevad, ületavad enda piire... See on minule teadaolevalt väga paljudes EKRE juhitud ministeeriumites suur probleem,» ütles Mihelson. «Siin tuleb paika panna, et nii need asjad ei käi või vähemalt seni pole käinud ja ma tahaks loota, et tulevikus ei käi.»

Kund toonitas, et küsimus Eestis pole täna selles, kas poliitikutel peaks olema võimalus seada kahtluse alla ametkondade otsuseid või küsida küsimusi. «Absoluutselt. Neil peabki see võimalus olema. Küsimus on valitud meetodites. Kas need meetodid, mida kasutatakse, on destruktiivsed ja kõrge korruptsiooniohuga või mitte? Kindlasti on paremaid meetodeid, lihtsalt vähe on poliitilist huvi neid valida.»