Kalev Stoicescu: Lääne-Balkani uus püssirohutünn

Kalev Stoicescu
, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ja kolumnist
Copy
Meeleavaldaja Põhja-Makedoonia pealinnas Skopjes.
Meeleavaldaja Põhja-Makedoonia pealinnas Skopjes. Foto: THANASSIS STAVRAKIS/AP/Scanpix

Venemaa, Hiina ja Türgi suurenev aktiivsus võib Balkani poolsaarest taas kord püssirohutünni teha, kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ja kolumnist Kalev Stoicescu.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron keeldus tänavu oktoobris lubamast Põhja-Makedoonial ja Albaanial alustada liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga. 2008. aasta veebruaris oli just Prantsusmaa (president Nicolas Sarkozy ajal) väge täis ja ärgitas liidu liikmesriike kibekiiresti tunnustama Kosovo iseseisvust. Serbia muutus seejärel veel läänevaenulikumaks ning lähenes üha rohkem Venemaale. Kumbki neist ei taha Kosovo iseseisvuse tunnustamisest kuuldagi.

Kas Kosovo on jätnud pitseri Prantsusmaa Lääne-Balkani (ja Venemaa) poliitikale? Macroni hiljutist seisukohta toetas ka mõni teine ELi liige, kuid neil polnud enam tarvis oma hoiakut esile tuua. Eriti Põhja-Makedoonia tundis ennast reedetuna, sest see riik nägi aastaid vaeva oma nimeprobleemi lahendamiseks ning lõpuks alistus Kreekale helge tuleviku raja nimel, mis nüüd on järsku haihtunud. Euroopa-meelne peaminister Zoran Zaev pani oma pea poliitiliselt pakule ja tema tulevik on küsimärgi all.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles