Liisi Karindi: kuidas läheneda Hiinale? (5)

Copy
Foto: Shutterstock

Hiina ilmumine maailmaareenile kütab kirgi rahvusriiklikes ja riikideülestes võimukoridorides ning tekitab kõmu meedias ja tuliseid vaidlusi avalikus ruumis. Isegi muidu nii Hiina-kauges Eestis on uus maailmaliidrikandidaat korraga suureks teemaks muutunud.

Elame hetkes, kus paljud riigid ja institutsioonid on jõudnud ühisele järeldusele, et kiiresti areneva ja uusi väljakutseid pakkuva Hiinaga eesmärgistatult suhtlemiseks tuleb välja töötada kindel strateegiline lähenemine. Euroopa Liit (EL) tuli juba 2016. aastal välja Hiina strateegiaga, mis loodi lisaks 2013. aasta strateegilisele koostöökavale. Eesmärgiks on muuta ELi poliitika „realistlikumaks, ennast kehtestavamaks ja mitmetahulisemaks“, millega soovitakse tagada, et suhted Hiinaga on „õiglasel, tasakaalustatud ja vastastikku kasulikul alusel“.

Kõlab hästi ja muidugi on see kooskõlas ka meie väikese Eesti huvidega. ELi-Hiina suhteid käsitlevas 2019. aasta ühisteatises rõhutatakse veel: „Ei EL ega ükski tema liikmesriik üksi ei suuda tulemuslikult saavutada koos Hiinaga seatud eesmärke, kui ei tegutseta täielikus üksmeeles. Koostöös Hiinaga peavad kõik liikmesriigid nii üksinda kui ka allpiirkondliku koostöö raamistikus, nagu 16+1-formaat, tagama kooskõla ELi õiguse, eeskirjade ja poliitikaga.“ Täiesti mõistetav ja jällegi Eesti kui lojaalse ELi liikmesriigi jaoks igati vastuvõetav.

Milles seisneb siis probleem?

Kommentaarid (5)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles