/nginx/o/2019/10/14/12651949t1h6b5e.png)
Eesti Pank avalikustas teise pensionisamba reformi mõjuanalüüsi tulemused ja leidis, et valitsuse plaan muuta pensionisüsteemi võib kaasa tuua lühikese spurdi Eesti majanduskasvus, kuid ajutisele kiirendusele järgneks majanduskasvu aeglustumine või lausa majanduslangus, mille tõttu kannataks tulevikus Eesti inimeste elujärg. Kuku Raadio saates «Nädala Tegija» tutvustas uuringut ja analüüsis pensionireformi Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer.
«Miks Eesti Pank sellist mõjuanalüüsi tegema peab?» küsis saatejuht Meelis Atonen, viidates süüdistustele, et Eesti Pank ei ole oma analüüsis sõltumatu ja sekkub poliitilistesse otsustesse.
Randveer vastas, et on kolm põhjust, miks Eesti Pank analüüsi ette võttis. «Esiteks pensionireform mõjutab pikaajalist Eesti arengut, milliseks kujuneb maksukoormus, milline on eelarve jätkusuutlikkus. Teiseks mõjutab päris palju majanduse käekäiku: esimestel aastatel kiirendab, pärast aeglustab. Kolmas põhjus oli seotud sellega, et [reform] mõjutab finantssektorit. Pensionifondid on tegutsenud ühes režiimis ja nüüd kui nad tegutsevad teises režiimis, siis see kindlasti mõjutab neid ja mõjutab osakuomanikke. Eesti Pank püüdis teemat vaadata läbi nende valdkondade, mis on Eesti Panga jaoks oluline ning hoida fookust kitsana.»
Automaatne kogumine läbi II samba on 17 aasta jooksul selgelt suurendanud nende inimeste vara, kes seda on kogunud, ütles Randveer. «Muidugi on inimesi, kes on huvitatud, et neil oleks säästud pensionieaks, aga seda on märgatavalt vähe.»
«Teine oluline nüanss on see, et kui inimese isiklik vastutus suureneb, siis kui palju on Eesti inimesed finantsriske võtma? Üleüldised Euroopa Liidus tehtud uuringud näitavad, et inimesed on investeerimisel konservatiivsed. Eesti jääb silma keskmisest suurema ettevaatlikkuse ja konservatiivsusega. Pea enamus finantsvaradest, mida inimesed on kogunud, on kogutud hoiustesse. Kui küsida, kui palju on inimesed valmis finantsriske võtma, siis tervelt kolmveerand vastavad, et nad üldse ei soovi võtta,» tõi Randveer sisse inimeste suhtumise rahasse.
«Pikajalisel investeerimisel on kõige olulisem soovitus, et teenustasud tuleb hoida madalal,» ütles Randveer. Teenustasud sõltuvad konkurentsist ja regulatsioonist. Riik on siiamaani kohustanud inimesi säästma, mis tähendab, et riigil on kohustus tagada, et inimeste huvid on kaitstud. Lõpuks oleme sinna punkti jõudnud, kus teenustasud on madalamaks läinud. Seda tagati seadusandlusega. Küsimuseks on, miks seda varem ei tehtud.
«Üks väga oluline [mõjuanalüüsi] järeldus, mis sellest analüüsist silma jäi, siis poliitikute keeles kasutatakse sellist natuke kummalist väljendit, et kui püksi pissid, siis esimene hetk on hea soe, aga lõpuks läheb jahedaks,» kirjeldas Atonen ennustust, et pensionireform paneb esialgu majanduse kiirenema, aga mõne aasta pärast toob kaasa jahenemise. Arvestuste kohaselt võtaks osa inimesi oma raha välja ja suunaks tarbimisse, mis ajutiselt majandust kiirendaks. Kui see raha ära kulutatakse, siis majandus aeglustub ning võib isegi tekkida majanduslangus.
Atonen tõi sisse, et ennekõike on pensionisammaste puhul oluline nende usaldusväärsus. «Teise sambaga on mul tekkinud kõhklused. Esimesed kõhklused tekkisid, kui Ansip korra kriisi sissemaksed peatas. Mõistsin toonast valitsust, sest oli kriis ja raha oli vaja. Hiljem küll kompenseeriti, aga see mõra oli juba löödud. Nüüd järgmised mehed ütlevad, et nemad teevad vabatahtlikuks. Peaminister ütleb, et tema ikkagi hoiab edasi ja vihjab minusugustelgi hoida. Ma tean, mis juhtus Poolas. Poolas vägagi parempoolsetel-liberaalsetel jõududel oli raha puudu ja nad tegelikult riigistasid. Osaku omanikul tekivad kõhklused. Mida ta peaks tegema?»
See on õige, et valikud sõltuvad usaldusväärsusest. On olemas teatud poliitilised riskid, aga nad on spekulatsiooni tasandil. Poolas ja Ungaris tehti suur reform. Nendes riikides oli pensionifondide tootlus hea ja see ei olnud üldse probleem. Erineval moel tõstsid II sambast raha valitsuse taskusse. Lubasid, et tulevased koalitsioonid maksavad teile pensioni, seletas Randveer.
«Kui inimesed teevad valikuid, siis sellega tuleb arvestada. See koalitsioon ei saa lubada järgmiste koalitsioonide eest. Pensionisüsteemi otsused peavad olema võimalikult laiapõhjalised. Pikemalt ette vaadates, siis seda tüüpi otsused, kus iga koalitsioon saab muuta, peavad olema konsensuslikud. Kindlasti saab öelda, et pensionisäästudeks kogumine on mõistlik. Munade erinevas korvis hoidmine aitab kindlamalt pensionit tagada,» tõdes Randveer.