Juhtkiri: järjest tugevam okas (3)

Postimees
Copy
Päeva karikatuur. 
Päeva karikatuur. Foto: Urmas Nemvalts

Välkõppustest on saanud hea tava. Reservväelased juba teavad, et vähemalt korra aastas see tuleb, kuid keegi ei tea, millal ja kui paljud lõpuks kohale kutsutakse.

Seda, et õppustest hakkab iga aastaga saama üha tavalisem osa kaitseväe tegevuses, tõdes eilsel pressikonverentsil ka kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel. «Tänaseks ei ületa ilmselt tavalised reservõppekogunemised enam uudisekünnistki. Lisaõppekogunemistest on tekkinud samamoodi tavapärane rutiin,» kommenteeris kindralmajor.

Sellist iga-aastast, esmapilgul isegi tüütut või ebavajalikku rutiini on vaja lihtsal põhjusel: et kontrollida meie kaitseväe töövõimet alates kõrgeimast otsustusprotsessist kuni selleni, kas reservväelased jõuavad kiiresti õigeks ajaks õigesse kohta ning on üksustena lahinguvõimelised.

Tänavune on kaitseväel järjekorras viies kord reservväelased lühikese etteteatamisajaga välja kutsuda. Mäletatavasti sai selline õppusetüüp alguse suhteliselt hiljuti, 2016. aasta detsembris. Toona alustati väikselt: esimene Okas kaasas 300 reservisti ja kaitseväelast. Seda on ligemale kahe kompanii jagu. Vaid mõne aastaga on õppusele kutsutute arvu kärmelt tõstetud. Mullu kuulutas valitsus välkõppuse välja suisa kaks korda – korra mais ja siis taas novembris said kutse ligi 1500 reservisti.

Praegu toimuv trumpab mulluse taas üle. Seda mitmes aspektis. Esiteks arvu mõttes – eilseks olid kutse saanud kaks pataljoni: 2200 reservväelast. Seda on Eesti jaoks palju. Teiseks saadeti kutsed vaid 24-tunnise vahega välja kahes jaos, algul 700 reservistile ja eile juba 1500-le.

Nagu oleks niisugustest võimekuseproovidest veel vähe, aeti tegelikult jalule kogu kaitsevägi: kõik üksused pidid end reservväelaste vastuvõtmiseks valmis panema. Käsu asja kallale asuda said lõpuks kaks – 23. jalaväepataljon ja 61. tagalapataljon.

Välkõppused on ühiskonna jaoks sama, mis regulaarne arstlik läbivaatus iga inimese jaoks.

Kui palju reservväelasi tegelikult välja ilmus, pole veel teada. Kaitseväe eilse hinnangu põhjal on aga näiteks Tapale kohale tulnud inimeste hulk piisav, et saavutada pataljoni tegutsemisvalmidus.

«Kui tahad rahu – valmistu sõjaks.» See antiikajast pärit mõte on aktuaalne praegugi. Neid, kes näevad välkõppusi tüütu kohustusena, pole ilmselt vähe. Kes ikka tahab ilma pikema etteteatamiseta kõik oma igapäevatoimetused katkestada.

See on aga nii riikliku kui ka isikliku vabaduse paradoksaalne hind: suurema vabaduse nimel tuleb vahetevahel ohverdada väiksemaid vabadusi. Ilma säärase valmisolekuta võime seista silmitsi olukorraga, kus tuleb ohverdada palju enam, kui meile meeldiks mõelda.

Nõnda on välkõppused ühiskonna jaoks sama, mis regulaarne arstlik läbivaatus iga inimese enda jaoks – lühiajaline rutiinist välja astumine selleks, et veenduda, kas kõik ikka toimib nii nagu tarvis või vajaks miski kohendamist ja parandamist. Ainult nii saame olla valmis tõeliseks hädaolukorraks. Olgu selleks siis mõni suur loodusõnnetus, mis vajab kõigi ühiskondlike struktuuride ühist pingutust, või midagi sootuks hullemat ja inimtekkelisemat.

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles