Vootele Päi: tasakaaluharjutus kolmnurgal

Vootele Päi Foto: Andres Raudjalg

Eesti suikuva välispoliitika võiks üles raputada USA otsus viia väed Süüriast välja, jättes kurdid Türgi tule alla, mis on järjekordne näide, kuidas Ühendriigid õõnestavad oma tegevusega Euroopa ühtsust, kirjutab suhtekorraldaja ja TÜ rahvusvaheliste suhete magister Vootele Päi.

Äratuskell heliseb juba pikemat aega, kuid USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni süstemaatilised katsed ELi destabiliseerida pole suutnud aastatega sügavasse unne suikunud Eesti välispoliitikat veel üles ajada. Äkki võiks selleks tõehetkeks olla USA otsus viia oma väed Süüriast välja, jättes kurdid Türgi vägede tule alla? See pole pelgalt märk USA suhtumisest oma liitlastesse, vaid järjekordne katse destabiliseerida Euroopat. Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani ähvardus EL pagulastega üle ujutada ei saanud Valgele Majale tulla üllatusena, pigem tuleks seda vaadelda osana Trumpi strateegiast.

Ameerika sajand jäi arvatust lühemaks ning seni pretendeerivad nii Hiina kui ka Venemaa oma osale mõjuvõimust. Aga milliseks kujuneb ELi globaalne roll olukorras, kus maailmakorda kujundab USA-Venemaa-Hiina jõukolmnurk? Näiteks mitu Prantsusmaa eksperti ja poliitikut leiavad, et ELi ainus võimalus oma huve tagada oleks oskuslik balansseerimine eelmainitud jõukolmnurgal. Kuigi prantslaste suhe ameeriklastega on alati olnud pisut keeruline, on praegu just Trumpi administratsiooni poliitika tinginud vajaduse ümber mõtestada oma julgeolekupoliitika ning seda just eeskätt ELi tasandil. See omakorda eeldaks ka ELi sõltuvuse vähendamist Ühendriikidest.

Eesti julgeoleku- ja välispoliitika kujundajatest oleks äärmiselt lühinägelik – kui mitte vastutustundetu – mööda vaadata faktidest. Jättes kõrvale Trumpi sidemed venelastega, mille olemuse üle võib lõputult vaielda, saame välja tuua vähemalt neli konkreetset näidet, kus USA on oma tegevusega otseselt õõnestanud Euroopa ühtsust.

Esiteks meenutagem, et Trumpi üks lähemaid nõustajaid Steve Bannon ei püüdnud isegi salata oma katseid liita ja koordineerida ELi liikmesriikides tegutsevaid paremradikaalseid ja/või populistlikke euroskeptilisi erakondi eesmärgiga moodustada ühtne blokk Euroopa Parlamendis. Bannoni kalkulatsioon jäi poolikuks seal, kus selgus, et hullumeelsust pole võimalik ohjeldada, veel vähem koordineerida.