Kadri Tael: maaseaduse jäljed Eesti maastikus ja asustuspildis

Algkool Audla mõisa peahoones 1920ndatel. Foto: Saaremaa muuseum

1919. aastal vastu võetud maaseadusega sundvõõrandati üle tuhande mõisa üle kogu Eesti. Valdavalt baltisaksa eliidile kuulunud suurmaaomandist loodi üle poolesaja tuhande talu. Noore riigiaparaadi jaoks oli tegu väljakutsega, mis kujundab meie asustuspilti tänaseni, kirjutab ajaloolane Kadri Tael.

Sajand tagasi vastu võetud maaseadus muutis kardinaalselt maaomandit ja -kasutust, olles kõige ulatuslikum ühiskondlik-majanduslik ümberkorraldus, mis Eestis pärast iseseisvumist teostus. Tagasivaatavalt on 1919. aasta seadusest ja maareformist kirjutatud üksjagu, sellest annab ühe laiahaardelisema ülevaate professor Tiit Rosenbergi sulest ilmunud artikkel kogumikus „Künnivaod. Uurimusi Eesti 18.–20. sajandi agraar­ajaloost“.

1937. aastal käidi ajalehe Uus Eesti 25. septembri veergudel välja uudis võimaliku ülevaateteose ilmumise kohta 20. aastapäeva täitumise puhul reformist, kahjuks see aga ei ilmunud. Taasiseseisvumisega võis näha reformi uurimise ja kajastamise märgatavat aktiivistumist, eelkõige alanud uue maareformi valguses, kui tekkis praktiline huvi, kuidas omal ajal väikemajapidamisi loodi. Suure panuse uurimisse andsid põllumajandusteadlased. Siiski pole reformist siiani ülevaatlikku ja põhjalikku monograafiat ilmunud. Laialipillutatus eri raamatutes, ajakirjades-ajalehtedes, lahknevate osaliste ja meelsuste jäädvustused raskendavad tervikliku pildi kujunemist.